Kohustuslikud ained gümnaasiumis on emakeel ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, matemaatika, keskkonna- ja loodusteadused, religioon ja eetika, filosoofia, psühholoogia, ajalugu, sotsiaalõpe, kunstid ning kehaline kasvatus ja terviseõpetus. Lisaks kohustuslikele kursustele peab õpilane valima vähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavaid kursuseid. Ülejäänud 16 20 kursust valib õpilane kooli poolt pakutavate vabaainete hulgast. Need võivad olla mingi õppeaine lisakursused, aga ka mistahes muud õpilaste soovide ja kooli võimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest ja golfist, lõpetades eksootiliste keelte õppimisega. Soomes on gümnaasiumiõpilastel küllaltki suur valikuvabadus, ainult 60-65% õppekavast on kohustuslik. See arvestab õpilaste individuaalseid võimeid, õpilased koostavad endale ise programmi
IKT vahendeid kasutades. Samas, käsitletakse e-õppena ka näiteks õppematerjalide saatmist e-maili teel või kursuse kavade internetti ülesriputamist. Sellist mõiste ähmasust ning tähenduste paljusust võib seletada sellega, et e-õppe näol on tegu nii uue termini kui õppevormiga. [13 lk 6] Eelkõige on e-õpe efektiivne esmakursuslaste baasmoodulite õpetamisel, kus üliõpilaste arv ühel kursusel on väga suur. Samuti võiks e-õpe areneda täiendkoolituse ja vabaainete baasil. E-kursus on mistahes elektroonilisele kandjale salvestatud õppematerjal ja muud õppetööks vajalikud vahendid (ülesanded, tegevusjuhised, testid jne.). E-õppe kursused võivad olla [3 lk 4]: · tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele; · vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele; · täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele. E-õppe juurde pöördutakse sageli siis, kui on loota et e-õpe võib aidata mingi
meil silmad väsimusest parasjagu looja ei kipu minema. Riiklik Õppekava -- õigemini selle koostajad suure raha eest -- ei väärtusta prioriteetidena toimetulekuks vajaminevaid oskusi käsitlevaid õppeaineid, nagu: eetika, filosoofia, sotsioloogia, usuõpetus, loogika, sotsiaalpsühholoogia jne. Kooli pedagoogilis-didaktiline mänguruum ei ole küll ülearu suur. Üht-teist saaks aga kooli õppekavas ümber tõsta valik- ja vabaainete raames või lausa ümber nimetada -- alles siis saab rääkida poiste ja tüdrukute kesksest aine- ja töökavast. Üks põhjusi on kindlasti ka laste mitteprofessionaalne ajajaotus ja puudulik õppida õppimise oskus -- ehk kuidas väärtustada teadmist, oskust ja arusaamist ning õppimist kui üht paljudest seda kolmnurka koos hoidvatest teguritest. Tore, et paljud koolid pakuvad võimalusi huvitegevusteks ja sportimiseks. Et nimetatud