1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid
1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel
1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad mõned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel.
seismilisus, maapinna deformatsioon ja vulkaaniliste gaaside eraldumine. Selle kôige otsesemaks tôestuseks on see, et kraatri servale ja pôhja paigutatud jälgimiskaamerad näitavad, et uue laavakupli kujus toimub vähe muutuseid, kui välja arvata selle vähene kokkuvajumine, mis ongi ootuspärane, kui laava väljapressimine on lôppenud. Seda vaatlustulemust kinnitas hiljuti uuele, möödunud aastal kasvanud laavakupli osale paigutatud vaatlusseade- GPS ämblik. Andmed sellelt näitavad, et ta on liikunud allapoole ja laavakupli tsentrist eemale vähem kui tolli jagu päevas alates 15. veebruarist. See liikumine on vastavuses laavakupli gravitatsioonilise seisundiga ja kindlaks tôendiks, et laavakupli kasv on peatunud vôi jäänud väga aeglaseks. Meie kogemused laavakupli kasvul purskeks St. Helensil ja teistel vulkaanildel kogu maailmas on meile ôpetanud, et laava väljapressimine vôib alata
toimumine või eriliste tingimuste tõttu. · kas avalik või varjatud vaatlus vaatlusega kaasnevatest eetilistest aspektidest on enamvaieldav varjatud vaatluse kasutamine. Kas on vaja vaatlusalust teavitada, et teda jälgitakse? · kas kindla või vaba struktuuriga esimesel juhul on uurijal eelnevalt vormistatud vaatlusprotokoll, milles ta fikseerib vajalikud ilmingud (sama teeb ka programmeeritud vaatlusseade). Vaba struktuuriga vaatlusel fikseerib uurija protokolli kõik need ilmingud, mis tema arvates võiks olla informatiivsed uuringu eesmärgist lähtuvalt · masin- või inimvaatlus välja on töötatud erinevaid seadmeid, mille abil on võimalik inimeste tegevust ja vastuseid vaadelda (nt. psühhogalvanomeeter, pupillomeeter, skaneerimine, sensortehnika, liiklusmõõtja, naha takistuse mõõtja, hääle analüsaator, EEG, koodilugeja).
annaabi.ee 
