ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda
Maxvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed mõõtmestatakse arvutusliku maxvooluhulga läbilaskmiseks. Arvutusvooluhulk oleneb ehitise klassist ning määratakse maksimumvooluhulkade tõenäosuskõveralt. Minvooluhulkasid on vaja teada, kui proj veevarustust, sh kalakasvatuses selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrel.tegur R ja kui R 0,8, on
11. Äravoolunorm. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul; on pika aja keskmine äravool – aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: , n – vaatlusaastate arv Selle võib arvutada millise tahes arvutusvahemiku – suurveeperioodi, vegetatsiooniperioodi, veevaese perioodi või iga kuu jaoks. Narva jõe keskmise äravoolu norm (Narvas) on 385 m3/s, Emajõel (Tartus) 55 m3/s ning Pärnu jõel (Orekülas) 46 m3/s. Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrelatsioonitegur R
Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeval (Raukas 1995: 213). Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Sademete iseloomustamiseks on nii meil kui mujal kasutada palju halvema kvaliteediga andmestik kui temperatuuri kohta. Mõõtmismetoodika pideva täiustamise tõttu ei kujuta sademete andmed homogeenset vaatlusrida isegi viimase saja aasta jooksul. Sadememõõtja täiustamine ning mõnede parandite lisamine tähendab seda, et hilisematel aegadel on mõõtjasse kinni püütud sademete hulk suurem kui oli varem. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel
lahe ja Väinamere – Liivi lahe veelahe. Eesti piiresse jääb ka ligi pool Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvast Peipsi järvest ning 34,1% selle vesikonnast (kogu vesikond 47 800 km2). Et Peipsil on Narva jõe kaudu väljavool merre, siis on mõeldav käsitleda Narva jõge ja Peipsit ühise Peipsi järve – Narva jõe vesikonnana. Jõgede hüdroloogiline uurimine Eesti jõgede veetaseme kohta on esimesed andmed teada Tartust, kus aastast 1871 algab Emajõe veeseisu pidev vaatlusrida. Äravoolu andmete pikim aegrida (astast 1902) on saadud Narva jõest. Narva jõe andmeid ei saa Eesti territooriumi äravoolu iseloomustamisel otseselt kasutada, sest jõgikonnast paikneb Eestis ainult 30,5%. Jõgede toitumine Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest. Jõgede veerežiim
annaabi.ee 
