Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter (joonis 3.3). Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud 31 andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma r1 r2 Vaatluskaev Q Veealan- Algne veetase duskaev Veetase pärast pumpamist h2 h1 Joonis 3.3 Filtratsoonimooduli määramine proovipumpamisega täielikust kaevust
Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter. Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q k= log r1 (3.5) (h1 - h 2) 2 2
projekteerimist ja ehitamist käsitlevad distsipliinid nagu vundamendid, ***1.3 Kaalulis mahulissuhted pinnastes Selle all mõistetakse pinnase Pumbatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni. Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne. Ehitustegevus on alati seotud omadusi nagu: mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, depressioonilahtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes, saadakse pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus
3 F iltra tso o n im o o d u li m ä ä ra m in e p ro o v ip u m p a m ise g a tä ielik u s t k ae v u s t (v e ttp id a v a k ih in i u la tu v as t). Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q
annaabi.ee 
