3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K 9
Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus, üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis, valimi liikmete piisav arv). Nominaalsed tunnused- näitavad ainult seda, kas objekt kuulub mingisse kindlasse teistest erinevasse
teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade füüsikalisi suurusi- tänapäevaastronoomias on võimalik 1) määrata spektraalanalüüsist saadava info põhjal tähe keemiline koostis, liikumine, tähepinnal toimuvad protsessid. 2)kauguse mõõtmine- maa ja taevakehade vahelise kauguse mõõtmiseks kasutatakse nn parallaktilist meetodit- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. Taevakehade kauguse määramisel päikesesüsteemis on mugav kasutada mõõtühikuna maa ja päikese vahelist keskmist kaugust, mida nimetatakse astronoomiliseks ühikuks (UA): 1UA= 150 000 000 km. Kaasajal on kosmilist kauguste määramisel kasutusel ka nt raadio- ja laserkatsioon, tsefiidide meetod. 3) taevakehade heledus ja tähesuurus.taevakehi näeme tänu nende kiiratud valgusele. On oluline ära märkida nende
USA kasvas ajavahemikus 1992-1995 kasvas linnuvaatlejate arv 155,2 protsenti ning linnuvaatlused olid kõige kiiremini kasvavaks välitegevuseks USAs (Hammitt ja Cole 1998). 2001 aastal oli 20 protsendil Kanada ökoturistidest on põhieesmärk vaadelda loodust ning 44 protsendil oli loodusvaatlus sekundaarseks eesmärgiks. Traditsiooniliselt on linnuvaatlejad tuntud kui sügava loodushuviga ja oma vaatlusobjektile täielikult pühendunud turistid, ent ka see kliendigrupp on üha mitmekesisem ning keerulisem. Kanada ökoturistide reisimismotiivid tähtsuse järjekorras (Eagles, 1992). troopiliste metsadega tutvumine puutumatute loodusaladega tutvumine looduse tundmaõppimine linnuvaatlused järve ja jõematkad taimede vaatlemine ja uurimine loodusfotograafia tutvumine loomastikuga rahvusparkide külastamine füüsiline koormus
ajaperioodi vahemiku jooksul(raamatupidamine, rahvastku jooksev arvestus) b. korduvad vaatlused, teatud ajavahemike tagant (inventuurid, leondused) c. ühekordsed vaatlused 3) vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi: a. kõikne vaatlus, hõlmab kõiki uurimisobjekti liikmeid b. mittekõikne e. osavaatlus, hõlmab ainult teatud osa liikmeid, aga tulemused üldistatakse kogu vaatlusobjektile. 4) Andmete hankimise protseduuri järgi: a. otsene e. visuaalne vaatlus, vaatleja oma silmaga registreerib uuritavad tulemused b. dokumentaalvaatlus, vaatlsandmete allikatena kasutatakse erinevaid dokumente c. küsitlused : a) suuline küsitlus b) iseregistreerimine, annab ise vastused vaatlusdokumentide küsimustele(ankeetvastused) c)korrespodentsvaatlus, mille korral
millal järgmine sellelaadne vaatlus toimub (peamiselt erinevate sihtuuringute läbiviimiseks). Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi : - kõikne vaatlus , mis hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st. kõik selle üksikliikmed (rahvaloendus, raamatupidamine, tegevuse mingi osa vaatlus); - osavaatlus ehk mittekõikne, mis hõlmab ainult teatud esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist, tulemused aga üldistatakse kogu vaatlusobjektile (ankeetvaatlus, väljavõtteline ehk valimvaatlus, näiteks EMORi uuringud). 18 Liigitus andmete hankimiseprotseduuri järgi: -visuaalne ehk otsene, vahetu vaatlus, mille puhul loendaja registreerib oma silmaga uuritavad tulemused ning fikseerib need (liiklusvaatlused, sildade koormuste vaatlused, tegevuste vaatlused, käitumise vaatlused mingi aja jooksul) Selliste hulka võib lugeda ka sellised vaatlused, mida teostatakse hiljem videolindilt. NB! Vaatlus ei
Kõikse uuringuga võib vahel olla seotud probleem objekti täpse piiritlemisega ning ka objektide hulga võimalikult täielik haaramine, st puuduvate andmete arvu minimeerimine. Mittekõikne ehk valimvaatlus hõlmab ainult mingi osa uurimisobjektiks olevast üldkogumist, kuna kõikne vaatlus ei ole alati füüsiliselt võimalik, samuti ei ole tihti otstarbekas majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Samas valimvaatlusest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, kasutades selleks statistika meetodeid. Kuna valimvaatluse korral tehakse üldkogumi kohta järeldusi suhteliselt väikesemahulise valimi põhjal, siis on valimi moodustamisel väga tähtis representatiivsuse ehk esinduslikkuse nõude täitmine. Statistiline representatiivsus eeldab valimi koostise vastavust üldkogumi koostisele. Representatiivsuse tagamise põhinõuded: o üldkogumi liikmete juhuslik sattumine valimisse, st et kõikidel üldkogumi liikmetel peab
annaabi.ee 
