mille eesmärk on luua kõrgvalmidusega ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab osaleda sõjalistel operatsioonidel kõikjal maailmas. Eesti seni suurim panus NATO reageerimisjõududesse oli 2010. aasta esimesel poolel valmisolekus olnud üle 200 liikmeline maaväekomponent selleks moodustatud Balti pataljoni koosseisus. NATO poolt juhitavatest operatsioonidest osaleme tänapäeval (2010. a) Afganistanis, Kosovos ja Iraagis. Samuti osaleme ÜRO vaatlusmissioonil Lähis-Idas ning Euroopa Liidu juhitaval operatsioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast.Pea 15 aasta jooksul on Eesti kaitseväelased olnud missioonidel: Horvaatias (1995) Bosnia ja Hertsegoviinas (alates 1996, hetkel staabiohvitseridega) Liibanonis (1996-1997) Iraagis (alates 2003, alates 2009 staabiohvitseridega)
Rahuoperatsioonidel osalevate üksuste ning isikkoosseisu ettevalmistamine ja väljaõpe toimub Paldiskis asuvas Rahuoperatsioonide Keskuses. Missioonieelne väljaõpe toimub ka koostöös mitmete välisriikidega. Alates 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel missioonidel osalenud ligikaudu 1000 Eesti kaitseväelast. Hetkel osalevad Eesti kaitseväelased nato poolt juhitaval rahutagamismissioonil Kosovos KFOR- i koosseisus. Samuti osaleb Eesti ÜRO egiidi all toimuval vaatlusmissioonil Lähis- Idas ja SFOR- i missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Päästeameti pommikoerte meeskond osaleb Afganistanis rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil "Kestev Vabadus." Eesti demineerijad osalevad ISAF III missioonil Kabuli piirkonnas. Alates selle aasta märtsist osalevad Eesti kaitseväelased ka Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Concordia. 2003 aasta mais otsustas Riigikogu Eesti kaitseväe üksuse saatmise julgeolekutagamisoperatsioonile Iraagis, Kuveidis,
Praegusajal soovib EL, et Alžeeria roll suureneks mahajäänud Magribi, Sahara ja Saheli piirkonnas. Pikaajaline on koostööpraktika EL-i ja Alžeeria parlamentide vahel. Teatavasti toimus esimene Europarlamendi ja Alžeeria Parlamendi vaheline kohtumine juba 1986. aastal. Europarlament külastas aga Alžeeriat viimati 2013. aastal. 2012. aastal aga osales Europarlament Alžeeria parlamendivalimiste EL-i vaatlusmissioonil. Tuneesia ja EL-i suhted Tuneesia, kus elab viimastel andmetel 10982754 inimest, on tugevalt Euroopa Liidule orienteeritud. EL on selle riigi suurim kaubanduspartner, haarates ligi 70% tema väliskaubandusmahust. 2011. aasta oktoobris kohtus Tunises EL-i – Tuneesia rakkerühm, mis oli esimene sellelaadne kohtumine, mis toimus EL-i reformitud naabruspoliitika raames. Kõnealune kohtumine keskendus EL-i poliitilisele ja
annaabi.ee 
