ohtlik. Lapse kõne uurimismeetodid: Kõnetestid ja nende kohaldamine. Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha. Võõras inimene ei saagi sageli lapse temperamenti mõõta. Seega on teste nii lastele kui ka lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne. MacArthuri Suhtlemise Arengu test uuritakse lapse kõne arengut vanemate raportide alusel. Telegrammi stiilis rääkimine kui laps hakkab rääkima kahesõnaliselt. Öeldakse lapsele
Siin soovitakse selgusele jõuda täiesti tavalise ja igapäevase teadvuse seisundi olemusele. See on inimeste igapäevaselt kogetav teadvuse seisund. Me tegeleme siin peamiselt teadvuse seisundi 3 olemuse mõistmisega. 1.2 Aju kujutluspildid Närvikiudu võib võrrelda kaabliga, mida mööda kulgevad teated. Juba ainult selle analoogia tõttu on püütud ka närvisüsteemi uurimisel rakendada sideinseneride vaatlusmeetodeid ( eelkõige informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis
Ei ole tegemist ka mingisuguse teadvuse piiriala nähtusega. Siin soovitakse selgusele jõuda täiesti tavalise ja igapäevase teadvuse seisundi olemusele. See on inimeste igapäevaselt kogetav teadvuse seisund. Me tegeleme siin peamiselt teadvuse seisundi olemuse mõistmisega. 2.2 Aju kujutluspildid Närvikiudu võib võrrelda kaabliga, mida mööda kulgevad teated. Juba ainult selle analoogia tõttu on püütud ka närvisüsteemi uurimisel rakendada sideinseneride vaatlusmeetodeid ( eelkõige informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis
annaabi.ee 
