Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaatlusjaamast" - 4 õppematerjali

Looduskatastroofide referaat
13
rtf

Looduskatastroofide referaat

rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Orkaan Orkaane on kõige tihedamini troopika aladel. Ameerika kirderannik on piirkond mida tabavad väga tihti orgaanid. Orgaanid tekitavad suuri hiidlaineid. Orkaan tugevneb, siis kui ta satub sooja mere kohale

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
Looduskatastroofid maailmas
9
docx

Looduskatastroofid maailmas.

Tugevuse mõõtmine Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel. Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid.

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
Agrometeoroloogia enamus loenguid
10
docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

miinimumtemperatuuriks. See on piirtemperatuur, millest madalamale taim ei kasva ja millest kõrgemale ei kasva. Meil võetakse selleks temperatuuriks ligikaudu +5 kraadi. kui ööpäeva keskmine on üle 5, siis toimub taime kasv toimub vegetatsioon. Ööpäeva keskmine temperatuur ­ see on kõikide mõõtmiste temperatuuride summa jagatud mõõtmise arvuga n. Standard on 8 vaatlust, aga täpsemate tulemuste saamiseks oleks see 24 või nii. See kõik sõltub vaatlusjaamast. Kui ööpäeva keskmine on suurem kui bioloogiline miinimumtemperatuur siis nimetatakse seda aktiivseks temperatuuriks. Kaetus ­ kui suur osa sellest on taime osadega kaetud ja kui palju on selles pildis näha aluspinda (vertikaalselt pildistatud). Taime lehe temperatuur on lähedane õhutemperatuurile, aga seda kas ta on või mitte mõjutab oluliselt see, milline on taime veega varustatus. Kui taimed on halvasti veega varustatud, siis

Põllumajandus → Agrometeroloogia
37 allalaadimist
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel. Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärinakolle ehk epitsenter. Millega saame maavärinaid mõõta? Seismograaf on aparaat, mis registreerib võnkeid. Seismograafi korpus kõigub maakoorevõnkumistele kaasa, seismograafi massiivne pendel aga püüab inertsi mõjul paigale jääda

Füüsika → Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun