rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu jumalused (paljud religioonid) võiuniversum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega. 6. HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja
rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva)
tegemine selles valdkonnas on meie koolides ka kõige pikema traditsiooniga. Geoloogia seevastu ei ole nii populaarne, kuigi jõukohaseid teemasid ei oleks sealtki keeruline leida ja lisaks õpetajatele on mitmed teadlased valmis noori selles valdkonnas juhendama. Uurimisobjektideks on olnud kõik elusorganismid alates hulkharjasussidest mäkrade ja laborihiirteni, teemade valik on lõputu. Oma kodukoha üldist liigirikkust, erinevate liikide eluviise ja arvukust vaatlevate tööde kõrval on uurimise all olnud ka mitmed võõrliigid ja nende mõju meie loodusele (Sosnovski karuputk, unimudil, rändkarp), tööstusmaastike taastaimestumine ja -taimestamine, ohustatud ja kaitsealused liigid (näiteks luuderohi, nõmmnelk, tursk, kõre) aga ka inimkaaslejad, kes vahel meile meelehärmigi valmistavad (nagu näiteks hakid ja linnarebased) või kahjurid (näiteks kartulimardikas) jne.
annaabi.ee 
