KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (
väikseid detaile ning tunneme erinevaid lõhnu, ei saa me terminit „maastik kasutada“ – see on midagi muud. Urve Sinijärve meelest mõjutab maastik inimest ja inimene maastikku, mis on minu meelest tõsi, sest inimkond muudab oma tegevuse käigus maastiku väga palju. Teisalt ei saa inimene oma tegevust jätkata kohtades, kus maastik seda ei võimalda, näiteks mäestikes jms. Muidugi muidugi eksisteerib maasik ka iseseisvalt, ilma vaatlejata, kuid meie jaoks omandavad selle erilised tahud tähenduse alles läbi kellegi silmade. Olenevalt vaatevinklist, kaugusest ja asukohast on võimalik sama maastikku erinevalt tõlgendada, seda nii visuaalselt kui sisuliselt (Sinijärv 2001). Mulle meeldib see mõte, sest see julgustab maastike erinevalt kirjeldama. Ann Marksoo arutleb väite „pole inimest pole maastikku?“ üle ning leiab ,et inimkonna
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke.
hüpoteesi täpsustamine → uus eksperiment → uue teadmise rakendamine ja nii ikka edasi. Kokkuvõte • Vaatleja -Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. • Vaatleja tunnused- Vaatleja tunnusteks on aistingute saamise võime, mälu (võime salvestada ja uuesti kasutada aistingulist infot) ja mõistus (mõtlemisvõime). • Vaatleja ja füüsika- Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem. Ilma vaatlejata ei ole füüsikat. Ülesanded • Kas vaatleja saaks kasutada aja mõistet, kui tal puuduks mälu? • Tooge lisaks tekstis sisalduvale veel üks näide signaali moonutava sündmuse kohta. • Kas koer või kass on looduse vaatlejad? Kui ei, siis miks? • Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Füüsika ja tunnetuspiirid • Nähtavushorisondi mõiste- see on joon, mis vaatleja jaoks lahutab taevast maast või merest.
müstitsismis, kuna tema silmis ei saa ratsionaalne kontseptsioon olla ei metafüüsiline ega psühholoogiline. Vastupanu psühholoogilisele vaatenurgale, mis käsitleb psüühilisi protsesse kui fakte, on - ma kardan - sama anakronistlik, kaasarvatud ,,psühhologismi" eelarvamus, mis samuti ei mõista psüühe empiirilist loomust. Kahekümnenda sajandi inimese jaoks on see aga ülimalt tähtis küsimus ning tema reaalsuse ülim alus, kuna ta on mõistnud üks kord ja alatiseks, et ilma vaatlejata ei oleks mingit maailma ning järelikult ka mingit tõde, kuna poleks kedagi, kes seda märkaks. Reaalsuse üks ja ainus vahetu tagaja on selle vaatleja." (JUNG 1977:309) Viimast lauset võib lausa pidada Jungi kui mõtleja üheks kõige olulisematest kreedodest. Sama mõtet on Jung veel tabavamalt väljendanud ka teisal. ,,Ilma inimese mõtiskleva teadvuseta on maailm hiigelsuur tähenduseta masin, sest meie
annaabi.ee 
