Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabariigi välisminister, 1999 Riigikogu liige, 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige, 2004 Euroopa Parlamendi liige, 2006 Eesti Vabariigi president · Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks.1997. aasta lõpus astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999 Rahvaerakond
ja asedirektor 1981–1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor 1984–1988 "Raadio Vaba Euroopa" uurimisinstituudi[3] teadur- analüütik[4],[5] 1988–1993 "Raadio Vaba Euroopa" Eesti toimetuse direktor 1993–1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos 1996–1998 ja 1999–2002 Eesti Vabariigi välisminister 1999 Riigikogu liige 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige 2004–2006 Euroopa Parlamendi liige alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president (Toomas Hendrik Ilves) Works Cited Arnold Rüütel. (n.d.). Retrieved from vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_R %C3%BC%C3%BCtel Konstantin Päts. (n.d.). Retrieved from vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts Lennart Meri. (n.d.). Retrieved from Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri Toomas Hendrik Ilves. (n.d.)
Külma sõja lõppemisega on Austria kui senine "ida" ja "lääne"-vaheline piiririik omandanud taas positsiooni Euroopa keskosas. Ida-lääne konflikti asemel, mis oli määravaks faktoriks kuni Nõukogude Liidu lagunemise ning kommunismi kokkuvarisemiseni, arenevad nüüd Euroopas partnerluse ja koostöö uued vormid. Sellel pinnal on Austria läbinud ka uue etapi: alates 1. jaanuarist 1995 on Austria Euroopa Liidu liige ning Lääne-Euroopa Liidu (WEU) vaatlejaliige. 1995. aasta veebruaris ühines Austria NATO poolt pakutud partnerlusprogrammiga. Need sammud on tagajärjeks pikki aastaid kestnud aktiivsele liikmeksolemisele ja tegevusele Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, Euroopa Nõukogus ja Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioonis. Riigi pealinnas Viinis asub ÜRO üks peakortereid, selletõttu asuvad siin ka IAEO, UNIDO ning mitmed ÜRO osakonnad. Viinis asuvad ka Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni
, Vaikma., Vare 2000: 28). 1995 jaanuar moodustatakse Baltimaade Ametiühingute Nõukogu (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 34). Pikaajalised töösuhted kujunesid EAKLil maailma suurima ametiühingukeskuse Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooniga (ICFTU). Aastatepikkune 12 koostöö sujus ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC), ehkki ametliku staatuse (vaatlejaliige) selles organisatsioonis omandas EAKL alles 1998.aasta märtsis. Nii ICFTU kui ka ETUCi osavõtul viidi läbi mitmeid koolitusseminare ning saadi neilt oskusteavet ja abi koolitusmaterjalide väljatöötamisel ja avaldamisel. Põhimõtteliselt sama käib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kohta, kes aitas mitme EAKLi trükise väljaandmist finantseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 39). 13 3
need, kes töötasid välja programmdokumendid (põhikiri) need, kes ühinesid teatud ajavahemikus uue organisatsiooniga (ÜRO ja Taani; Euroopa Nõukogu ja Kreeka) o ühinenud liikmed – ei eristata eelmistest tavaliselt o vaatlejaliikmed – mingite regionaalsete organisatsioonide juures; tavaliselt pole keelatud; Eesti kuulub Läänemeremaade Nõukokku, USA on vaatlejaliige; pikka aega oli heaks näiteks Šveitsi vaatlejaliikmelisus ÜRO-s (Šveits liitus 90ndatel) o partnerriigid või koostööd tegevad riigid (assotsieerunud liikmed) – Eesti oli NATO assotsieerunud liige enne liitumist (uute liikmete ettevalmistamine, samuti mõnes mõttes nagu lohutusauhind) Mõni organisatsioon on tänase päevani väga keeruline – s.t. pole ühtne. WEU ehk Lääne-Euroopa Liit
annaabi.ee 
