Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu. Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud, teeb samu vigu
Sünteetiline tasand (tekstiribad, taustamuusika, illustratsioonid, nähtav montaažikoht): • Lisatud elemendid • Neid pole päriselt seal maailmas olemas Lõikekohtade nähtamatuse printsiip — lõikekohad ei tohi olla tajutavad, see rikub loo jutustamise Osutamisvahendid — seos sõnade ja pildi vahel, osutamisvajadus Pildiliim — pilt ja tekst täiendavad üksteist, ehk tekst on liimitud pildi külge. ———————————————————- Vaateviisid: • Omnipresentne — kõikenägev vaateviis • Turvalisest vaatepunktist ei taju, et keegi on kaamera taga • Ilma sekkumiseta — lahtub, kui inimesed hakkavad kaameraga suhtlema (nt. teevad nägusid, esinevad vms) • Kõige objektiivsem Osalise vaatepunkt — Sündmuse vaatamine võimalikult lähedalt. (nt. läbi koera silmade, millegi tegemise protsess vms) Sündmuse sisene — kaamera inimese küljes, pardakaamera (nt. tõestamaks midagi) Sündmuse loomine:
üldises. See on üks põhjusi, miks me oleme sunnitud nii filosoofias kui ka paljudel teistel aladel ikka ja jälle tagasi pöörduma tolle väikese rahva saavutuste juurde, kelle universaalne andekus ja tegevus on talle kindlustanud inimkonna arenemise ajaloos koha, millele ükski teine rahvas ei saa pretendeerida. Teiseks põhjuseks on aga see, et kreeka filosoofia mitmekesistes vormides on eos, tekkimisprotsessis olemas peaaegu kõik hilisemad vaateviisid». (Fr. Engels "Looduse dialektika" Tln., 1980, lk 25).
annaabi.ee 
