Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes. Samuti püüab ta selgitada kasvatuse kohta esitatud mõtteid ja käsitusi. Kasvatuse ajalugu on tähtis valdkond, kuna see aitab meil mõista tänapäeva nähtusi. Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega
mõjusuhete uurimisele, ning makrotasandi ehk ühiskonnatasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Ka kasvatuspsühholoogia ja kasvatussotsioloogia uurimisobjektid jagunevad selle jaotuse järgi. Aga praktikas piirid hägustuvad. Alused. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada neis kerkivate probleemidele. Kasvatusfilosoofias rõhutatakse kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes, sellegi suhtes, mida oleme oma igapäevases elus harjunud pidama endastmõistetavaks. Kasvatuse ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Siin on uurimisobjektiks möödunud aegade kasvatus kui praktiline tegevus ning kasvatusideed ja -õpetused. Seega on tegemist nii sündmuste kui ka ideede ajalooga. Kasvatussotsioloogiasse kuulub mitmeid erinevaid suundi.
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest
annaabi.ee 
