kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937 Kirjandus
linna, ühiskonna ja riigi erilist sümbioosi. Just tänu polise poliitilisele elule sündis ja arenes poliitikafilosoofia esimene ,,versioon", kulges esimene, klassikaline, periood poliitikafilosoofia arengus antiikaja poliitiliste õpetuste ajastu. Algupärased ja sügavad mõtisklused polise päritolu ja toimimise aluste, poliseelu moraalsete, õiguslike ja poliitiliste probleemide lahendamise üle andsid omas ajas erakordselt kvaliteetse ning tänapäeva vaateveerult jätkuvalt imetlusväärse tarkuse. Väljapaistvaimateks saavutusteks sellel maastikul on antiikaja suurimate filosoofide Platoni (u 429-347 ema) ja Aristotelese (384-322 ema) ning hilisema, hellenismi imperiaalset spetsiifikat arvestava riigimehe Cicero (106-43 ema) poliitilised õpetused. Viimast me käesolevas kursuses ei käsitle. Linnriikide tekkides vahetab kirjutatud seadus ühiskonnaelu reguleerimisel välja tavaõiguse normi
Kollase kassi romaan ilmus väga ebaharilikult kooli almanahhisarjas „Tipa- tapa“. See oli erandlik, kuid mingites väikestes piirides 60ndatel võimalik taktkia. Mingiks ajaks pannakse ka tsensuuri pärast seisma ka koolide almanahhid. Poliitiline kiht ei ole selles romaanis põhiline, kuid mängib noore inimese kujunemises tugevalt kaasa. Selles romaanis on nimelt peategelane korteris tädi Iida juures, kes on üdini rahvuslik. Praeguselt vaateveerult toimub kaasamängimine poliitiliste veergudega – kuid sel aastal, tädi Iida kuju, mis romaanis on, on väga julgelt esitatud, just see, et see tegelane on arvestatav tegelane, keda kuulatakse ära. Ajastu kontekst mängib kaasa. Tegelaste taga on ka konkreetsed prototüübid. Peategelane on veidi Unt ja tädi Iida on prototüüp tädile, kelle juures ta Tartus elas. Noorsookirjanduslik teos. 1964 Võlg – noorsookirjanduslik teos
annaabi.ee 
