Inimene ja tänapäeva suurlinn Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades
Maardu- eile, täna ja homme Mõeldes Maardule, mõtlen kui Euroopa väikelinnast, erinevate rahvuste linnast, oma kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid.
Nende palk on ainult tõusuteel, aga sealhulgas hakkavad ka sõbrad ning lähedased inimesed kaduma nende juurest ning tekivad tutvused, keda huvitab ainult nende rahakoti paksus. Selliste kahepalgeliste inimestega kaotavad nad oma isiksuse ning muutuvad nendesugusteks. Samas on ka inimesi, keda ei huvita kui paks on nende rahakott või kui palju on neil autosi. Nende jaoks on edukuse näitajaks, kui paljud inimesed on nendega ainult nende iseloomu ning olemuse pärast. Selliste inimeste vaatepildis on väga tähtsal kohal perekond ja sõbrad. Kui neile antakse valida perekonna ja töö vahel, siis nende valik kaldub kindlalt perekonna poole. Nende peamiseks huviobjektiks on ainult nende lähedaste heaolu ning mitte miski muu. Nende mõttemaailmas näitab edukust, see kui hästi läheb nende perekonna liikmetel ning nende heaolu. Kui lapsed ja vanemad saavad hästi läbi, siis ka üldsus näeb, et küll see on edukas perekond.
asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat nägemist ehk sümboolset silma saaks viia samasse seosesse kolmainsusega. Oculus carni kui füüsiline silma ja nägemine vastandataks isaga, ehk jumala tingimusteta uskumine ja tunnistamine puuduvad intellektuaalsed väärtused inimese vaatepildis peaaegu puuduvad ning inimese maailmavaade on väga sügavalt kallutatud kristluse fundamentalismist. Oculus rationis oleks intellektuaalsem maailma vaade, kus oleks teaduse avastustes tingituna isikustatud jumala vastane meelsus mõistes, et mingit ürgset isikut pika habemega ei ole pilve piiril jalgu kõlgutamas ja maailmas olevate inimeste üle kohut mõistmas. Oculus rationis rõhub just kõlbelisele olemisele.
Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades.
Kuna oli võimatu eristada millal on päev millal öö siis polnud keegi kindel kaua nad seal pimeduses olid triivinud. Ühel hetkel hakkas tuul puhuma ning purjed võtsid tuult, kõik olid hetkeks segaduses, kuid siis jooksis juba igaüks oma positsioonile. Just siis tulid nad sellest pimedusest välja, ehmunult vaatasiid nad üksteisele otsa, üks kõhnem kui teine, habemesse kasvanud ning luitunud, polnud seal vaatepildis midagi ilusat. Pärast pikka laevasõitu märkasid nad erinevaid väikeseid saari, imelike siniste lindudega, püüdes neid linde lasta nooltega oli täiesti võimatu, kuna nad nagu oleks koos noolega eemale lennanud, kuid ise mitte viga saades. Olles mitmest saarest mööda sõitnud nägid nad lõpuks saart, mis oli mitmeid, kui mitte mittmeid kümneid kordi suurem kui eelmised. Hakkas hämarduma kuid siiski otsustati väikese
piirjoon muutus uuesti sirgeks ja liikumatuks. 397 Kui Quasimodo veel selle kallal juurdles, mida sel kõik peab tähendama, tekkis liikumine uuesti Kiriku, esise tänavas, mis Vanalinnas otsejoones Jumalaema kiriku fassaadi poole kulgeb. Kui suur ka pimedus poi-nud, nägi Quasimodo siiski kolonni otsa tänavast juba platsile suubuvat. Pilk hiljem oli plats juba täis rahvast, mille kohta pimeduses ainult seda võis öelda, & seda rahvast on palju. Ses vaatepildis peitus midagi õudset. Eriskummalises rongkäigus, mis katsus end sügava pimedusega varjata, oldi huvitatud ka sama sügava vaikuse säilitamisest. Ometi pidi sealt siiski midagi kuulma, kas või jalgade astumist. Kuid see ei ulatunud meie kurdi kõrvu, ja rahvamurd, millest ta vaevalt midagi suutis eraldada ja mida ta üldse ei kuulnud, kuigi see üsna ligidal liikus, jättis temasse hääletu, udusse mähitud, viirastusliku kooljaterongi mulje.
annaabi.ee 
