mekesikirjutamise printsiipi, aitas sürrealism siiski kaasa Autori kuju desakraliseerimisele. Lisaks, väljaspool kirjandust ennast (tõtt-öelda hakkavad need eristused küll aeguma), pakkus keeleteadus Autori hävitamiseks välja väärtusliku analüütilise vahendi, näidates, et lausumine tervikuna on tühi protsess, mis funktsioneerib väga hästi ka ilma, et oleks tarvis teda vestlejate isikutega täita: keeleteaduslikust vaatenur gast pole Autor eales midagi enamat kui see, kes kirjutab, täpselt nagu mina on kõigest see, kes ütleb mina. Keeles pole meil tegemist mitte ,,isikuga", vaid ,,alusega", ning sellest alusest, mis väljaspool teda määratlevat lausumist ei sisalda midagi, piisab keele "kooshoidmiseks", st ammendamiseks. * Autori eemaldumine (Brechti eeskujul võiksime rääkida siin tõelisest ,,võõritusest" -- Autor
täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine. Toetudes Caldarella ja Merrell'i sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengu- psühholoogia seisukohtadele, käsitletakse üldistatult sotsiaalsete oskustena alljärgne- vaid oskusi: Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida); 2) suhtlemine eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine (abistamine, jagamine). Sotsiaalsete oskuste areng lapse üldise arengu kontekstis. · Toimub laste sotsiaalsuse areng õppimise kaudu, mitte ei juhtu iseenesest. · Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede-vendade ja ea- kaaslastega
oskusi, mis just arenenud ühiskondades on saanud heaolu peamiseks teguriks. Koolikohustus , kõrgharidus · Kindlustussüsteemide loomine Näiteks võib kehtestada kindlustuskohustuse, nagu me seda tunneme liikluskindlustusest. Nii tagatakse kindlustuse olemasolu, kogu kindlustuse institutsiooni tootlus saab realiseeritud. · Turutõrgete kaotamine Riigi kontrollimise probleem: · Riigitõrked public choice vaatenur Public choice selgitab, et riik ei täida oma ülesandeid alati sugugi soovitud moel. Ka siin esineb stiimulite kooskõlastamatuse probleem. Teoorias öeldakse selle kohta, et kõrvuti turutõrgetega esinevad ka riigitõrked. Meie koostegevus¬teooriat silmas pidades on kohe selge, et ka riigitõrked on sisuliselt dilemmastruktuurid. · Heatahtliku diktaatori võimupiirid