Hea on tõdeda ,et selline traditsioon jätkub tänapäevalgi ning toob kokku väga kohusetundlikke isamaalisi kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862. a pani kindla aluse eesti hariduse edendamisele.Kuid koolid ei saanud ilma korraliku eesti keeleta ning 19.sajandil toimuski selle arendamine. Sajandi algul jätkus n-ö vana ja uue kirjaviisi pooldajate vaatekohtade võitlus.Nii loodigi 1803.a Tartu Ülikooli juurde eesti keele lektoraat. See oli keeleuurimise seisukohalt mõjuv samm.Otto Wilhelm Masing rikastas meie keelt veel ,,õ" tähe kasutuselevõtmisega ning väga heaks edasiminekuks oli Eduard Ahrensi poolt soome keele grammatika eeskujul loodud põhjaeesti kirjakeelele toetuvate eesti keele õigekirjareeglite avaldamine 1843.aastal. Tartu Ülikooli kasvandik Kristjan Jaak Peterson kirjutas tol ajal eestikeelseid luuletusi ning
Pole vaja mingeid väikesi jäiku piirkondlikke liite. Pole vaja ühepoolseid lahendusi. Programm "Partnerlus rahu nimel" ja Euro- Atlandi Partnerlusnõukogu abil on üles ehitatud uus julgeolekusuhe üksteise kaasamise ja koostöö suunas. Juba üksnes see on minu arvates minevikuga võrreldes suur muutus ja oluline panus tulevaste põlvkondade turvaliisusesse."1 NATO sisemine struktuur väljendab koostöö tsiviil- ja poliitiliste vaatekohtade ning neid toetava sõjaliste struktuuride vahelisi suhteid. Sellistes valdkondades nagu poliitilised eriteadlaste nõupidamised, kaitse planeerimine ning poliitilise relvastusalase koostöö, side, õhutõrje ja relvajõudude logistiline toetamine on moodustaanud eri komiteed, kelle ülesandeks on tegevuse planeerimine ja Põhja- Atlandi Nõukogule või NATO kaitseplaneerimisekomiteele sobiva tegevussuuna valimisel soovituste olekuga seotud majandusküsimustes, puudustes ja kaitsetööstuse
ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh. diametraalselt erinevate vaatekohtade kajastusi vanasõnadena. Nii näiteks on eesti vanasõnades pea pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Vanasõnad on meie jaoks praegu juba ajalooline materjal, nad on julmade sotsiaalsete ja majanduslike olude peegeldus.
annaabi.ee 
