Taevakehade kauguse määramine 16.02.2013 Koostas: Laura Tähemaa Ainus otsene tee määrata taevakehade kaugust on parallaktiline (astronoomiline) meetod. Tähtede kauguse arvutamise valem: Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1 . Kaugus parsekites võrdub kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugus Maa keskmest planeedini: Ehk, arvestades "väikeste nurkade seadust"
saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel üldrelatiivsusteooriale. Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus. Aine homogeensus ja isotroopsus kõige suuremates mastaapides tähendaks seda, et kõige suuremad diskreetsed struktuurid on osad ühestainsast mittediskreetsest vormist, nii nagu leivaraasukesed on leiva osad. Äärmistel kosmoloogilistel kaugustel saab mehhaanilise tasakaalu omadust vaatekiirega lõikuvatel pindadel empiiriliselt kontrollida, kuid kosmoloogilise printsiibi eeldusel ei saa seda tuvastada vaatekiirega paralleelsel pinnal. Minevikus on paljud teadlased oletanud, et Universumil on hierarhiline ehitus: iga materiaalne süsteem on osa mingist kõrgemat järku süsteemist. Kui see oleks nii, siis tähendaks see kosmoloogilise printsiibi rikkumist, sest mis tahes suurusega piirkonda Universumis me ka vaatleksime, alati oleks olemas privilegeeritud suund suund lähima
Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon) G kollased tähed ( Kapella, Päike) K oranzid tähed ( Polluks ) M punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis. Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav) Varjutusmuutlik kaksiktäht, tiirlemistasand on kaldu või meie poole ,,serviti", nii et paarilised perioodiliselt teineteise taha ,, peitu poevad" . Spektraalkaksik, toimub spektrijoone perioodiline lõhenemine, mis toimub seetõttu, et üks paarilistest tuleb meie poole, teine aga eemaldub meist. Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel.
õhuvoole, siis ei ole ka valguskiire vertikaalne kumerdumine kuigi sujuv.Vert. refr. Mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemusi 2,3 minutit.Esineb ka horistontaalset refraktsiooni mis mõjutab vertikaalnurkade mõõtmist.Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje
valguskiire vertikaalne kumerdumine kuigi sujuv.Vert. refr. Mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemusi 2,3 minutit.Esineb ka horistontaalset refraktsiooni mis mõjutab vertikaalnurkade mõõtmist.Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi
kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1. Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km 25 Tähed ja tähesüsteemid Valgusaasta (ly) on vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*10 8m/s) 1 aasta.
Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud vesiniku alfajoone lainepikkus on 656,3 nm. Kui mingi tähe spektris mõõdetakse alfajoone lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm. Tähe kiiruse leiame valemist kiirus = valguse kiirus x (nihe/ labori lainepikkus). Spektrist saame teada vaid vaatlejasihilise kiiruse, mis on suunatud vaatleja poole või vaatlejast eemale. Et arvutada tähe tegelikku kiirust ruumis, peame teadma veel vaatekiirega risti suunatud kiirust. See nn.omaliikumise kiirus mõõdetakse taevasfääril tähe aeglasest nihkumisest teiste, võimalikult kaugete tähtede suhtes. Tõelise ruumikiiruse määramiseks peame teadma ka tähe kaugust. ( 1.) Tähtede värvus Palja silmaga vaadates võib märgata, et tähed on värvilised. Tähtede täpsem värvus määratakse spektrist. Kui täht kiirgab palju sinist valgust, siis paistab ta silmaga vaadates sinakas, nagu
seades horisontaalringi lugemi nulliks, pikksilm /2 pööratakse poole nurga võrra ja ruletiga mõõdetakse piki viseerimiskiirt kõõlu pikkus, saadakse kõvera esimene punkt, seejärel pööratakse pikksilma poole nurga võrra ja kõvera esimesest punktist mõõdetakse kõõlu pikkus kuni lõikumiseni vaatekiirega, jne, kui enam edasi viseerida ei saa viseerida, tuleb teodoliit tõsta viimasele punktile orienteerides teodoliidi puutuja suunale. Selle märkimisviisi juures vead kuhjuvad ja keskpunktis tuleb kontrollida kõvera poolte kokkulangevust ja vajaduse korral korrigeeritakse märgitud punktide asendit c. pikendatud kõõlude viis nõuab kõige vähem d märkimisel ruumi, kuid puuduseks on ebatäpsus, l
annaabi.ee 
