(vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil.
3) Hellenistlik ehk hiline periood Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale. 5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas.
marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora; 2) kolme käepidemega veenõu hüdria; 3) lai vee ja veini segamisnõu krateer. Kõige varasemad, 8. saj. eKr. pärinevad vaasid, on kaetud geomeetriliste ornamendiribadega. 6. saj. eKr. kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamis- keskustes lõplikult välja nn. mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale, detailid kraabitakse sisse.
annaabi.ee 
