Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst? Egiptus: Seal ei olnud pikki jutustusi vaid lühijutud. Egiptlaseid peetakse novellizanri loojateks. Peamised zanrid on surnuteraamatud, õpetussõnad ja lühijutud (Sinuhe jutustus- põgenes kodumaalt kuid ei saanud rahu sest tahtis kodus surra, sai vaaraolt loa koju tagasi pöörduda ning ta sai rahus surra). Olulised ehitised on templid, püramiidid hauakambrid. Kõik kunsti liigid tegelesid hauataguse elu kujutamisega. Tähtis on egiptuse poos kus nägu ja jalad on liikumise suunas ning keha otse vaates, käed kõrval. Mesopotaamia: See oli sõjakas maa, tänu sellele väljendus see ka kunstis. Tuntuim eepos on Gilgmesi eepos (tegelane otsib igavese elu eliksiiri, leiab selle, kuid madu joob selle ära, vahetab nahka ja eliksiir ongi läinud)
kõigi kohustused ja nende täitmine. Religioon ei olnud eriti oluline. Talupojad - Nende ülesandeks oli harida vaarao ja ülikute põllumaid, ehitasid ja hoidsid korras niisutussüsteeme ja tegid tööd riiklikult korraldatud ehitistel. Kuna töö oli raske ja kohati ülejõu käiv, olid religioossed pidustused nende jaoks olulised, seega ka religioon ise. 4. Milliseid sotsiaalseid ja looduslikke hüvesid oodati vaaraolt kroonimishümni põhjal(lk 35)? Millised neist ootustest tunduvad realistlikud? Hümnist tuleb välja, et kui vaarao tõuseb troonile, on kogu maailm korras ja kõik on õnnelikud, vangid saavad vabaks ja kurvad õnnelikuks. See ei ole reaalne. Kuna Egiptus oli täielikult jaotatud klassideks ja seisusteks, tundusid need hüved realistlikud ainult kõrgklassile. 1. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel.
Küsimused ja vastused lk 39 nr 4 (edaspidi tähistatud kujul: 39: 4); 45: 2, 3; 47 (arutle ja analüüsi): 1, 2; 47 (orienteerumiseks): 1-5; 57: 2; 63: 1, 2, 4; 65 (arutle ja analüüsi): 2, 4; 65 (orienteerumiseks): 1-5; 73: 1, 3; 81: 2; 83 (arutle ja analüüsi): 3, 4 Lk 39 4. Vaaraolt oodati kõikide murede lahendust. Need, kes olid vaesed pidid saama rikkaks, kes nälgisid söönuks ja riieteta riide. Oodati, et vaarao annaks vangidele ja põgenikele armu ning tooks rahu ja lahendaks kõik tülid. Vaarao pidi tooma õnne tervele maale ja ükski inimene poleks peale tema troonile tõusmist enam kurb ega hädas. Ootused olid küllaltki ebarealistlikud. Võib-olla oleks saanud täita
Töö oli raske ja kurnav. Kohustuste täitmata jätmine tähendas orjusse sattumise võimalust või piitsutamist. Kirjutaja: tööks oli talupoegade jt töötajate kontrollimine kõigis üksikasjades, fikseerimine kirjalikult kõik kohustused mida nad pidid täitma. Seda tööd tehti päevast päeva. Neile makse ei määratud,ei pidanud midagi tasuma. Seda töökohta peeti heaks, mida taheti oma lastele edasi anda. 4)Milliseid sotsiaalseid ja looduslikke hüvesid oodati vaaraolt kroonimishümni põhjal? *söök, jook *riided *pesemine *vabaduse saamine ja rahu 5)Võrrelge kreeka ja egiptuse autorite hinnanguid talupoegade olukorrale Egiptuses. Erinevused millest tingitud? Mõlemad arvavad et talupoja elu on kerge ja kõik tuleb lihtsalt kätte. Diodoros- ütleb et kasutatakse ka atru, kuid Herodotos ütleb et ei kasutata. Herodotos arvab et loomi kasutatakse rohkem. Diodoros ütleb et talupojad tegelevad ise viljakoristusega. EGIPTUSE KUNST
Tähtsusperspektiiv, loomsümbolid, hieroglüüfide esikäijad. Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit)
kohale parvedega[Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile]. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale tuhandeid inimesi kogu maalt. Ühe muistse ajaloolase teatel olevat ehitusel töötanud korraga 100 000 meest[Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile]. Suurte püramiidide ehitamine oli rahvale raske koorem. Ka vaaraolt nõudis see suurt pühendumust kogu valitsusaja jooksul[Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile]. Hiljem loobusid vaaraod hiigelpüramiididest ja lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Enamik selliseid haudu paikneb Lõuna-Egiptuses Kuningate orus. Hiiglaslike püramiidide ehitamine oli liiga aeganõudev ja kulukas. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile]