Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha neliteist tükki üle maa. Isis korjas mehe tükid kokku ja sidus need võlujõuga riideribade abil üheks, tehes niimoodi esimese muumia. Isis muutus linnuks, mähkis tiivad ümber Osirise ja andis talle elu. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao võim nõrgeneb Sõjaretkedelt tõid vaaraod kaasa rohkesti saaki. Suur osa sellest annetati päikesejumala tmplitele, et tema soosingut võita. Templid said vaaraodelt kingiks ka suuri maavaldusi. Templite maid ja varandusi käsutasid aga preestrid ja nii muutuks nende rikkus ja võim aja jooksul üha suuremaks. Vaaraod pidid preestrite soovidega senisest rohkem arvestama. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Samal ajal vähenes aegamööda vaaraode sõjaline jõud. Talupoegadele, kelle seast sõjamehi värvati muutusid lakkamatud sõjad koormavaks. Mõnel pool ei jätkunud
Paljudel ülikuperekondadel oli riigiasjades suur mõju, millega vaaraod tahes-tahtmata arvestama pidid, ja mis aegajalt hakkas vaarao võimu ohustama. Nii ei suutnud vaaraod Vana riigi lõpul enam ohjeldada asevalitsejaid ja riik lagunes teineteisest sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Riigi ühtsus küll taastati, kuid ka hiljem vaaraodel tuli kohata liiga sõltumatute asevalitsejate vastuseisu. Samalaadseid probleeme oli ka preesterkonnaga. Kuna templid said vaaraodelt rikkalikke annetusi sealhulgas suuri maavaldusi ja muutusid rikasteks majapidamisteks, siis kasvas ka preesterkonna võim ning sõltumatus keskvõimust. See puudutas eelkõige riigi kõrgeima jumala Amon-Ra Teebas paiknevate templite ülempreestreid. Uue riigi lõpul hakkasidki Teeba preestrid vaarao võimu ja Egiptuse ühtsust otseselt ohustama. nagu eespool öeldud, viis selline areng lõpuks Uue riigi lagunemisele. Enamuse Egiptuse ajaloo vältel suutsid vaaraod
Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnud vaarao neid enam ohjeldada, riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli ka kõrgeim preester. Määras ametisse preestrid, neil oli võim peamistes pühapaikades templites. Nad valiti ülikkonna seast. Nad olid ka valitseja nõuandjad. Templid said vaaraodelt annetusi, nende rikkuse suurenemisega kasvas ka nende sõltumatus Uue riigi lagunemine. Kõrgema ametnikkonna hulgas ka kõrgemad väepealikud. Nende tähtsus oli suurem Uue riigi ajal, kui peeti vallutussõdu. Need rühmad olid ülemkiht. Keskmise ja alama astme ametnikud kirjutajad. Kontrollisid töötajate tegevust. Paljud pärinesid lihtrahva hulgast. Enamik olid talupojad. Kirjutajad kehtestasid vilja koguse, mis tuli riigi salvedesse anda, u. pool saagist. Kui