3) Oota kiirabi saabumist. 4) Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. 5) Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. MUUD LÜLISAMBAMURRUD Tegutsemine lülisambamurdude korral: 1) Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. 2) Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. 3) Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. 4) Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; ...; RT I 2010, 31, 158) 2. M. Liiger, M. Pärn. Esmaabi käsiraamat ettevõttele. Teabekirjanduse OÜ, Tallinn, 2007 3. Esmaabi käsiraamat. Kirjastus Pegasus. 2006 4
päästmine), ära kannatanut liiguta. Oota kiirabi saabumist. Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. TEGUTSEMINE LÜLISAMBAMURDUDE KORRAL: Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda Narkootikume tarvitavat inimest iseloomustavad asjaolud: ootamatud meeleolumuutused halb tuju ja agressiivsus isutus loobumine sõpradest, hobidest valetamine unisus Tavaliselt kutsutakse narkomaanile kiirabi siis, kui ta on kaotanud teadvuse või ei hinga.
kontrollimatuid verejookse või soolesisu tühjenemisi vabasse kõhuõõnde (vajaduse korral kutsuda päästeteenistus kannatanu vabastamiseks). Kui kõhuõõs on avatud, kaetakse see niiskete tampoonidega. Väljunud sooleosi või elundeid ei asetata tagasi, vaid asetatakse nii, et nende verevarustus oleks võimalikult vähe häiritud. Kui puudub vajadus patsient teistmoodi asetada, asetatakse kõhutraumaga patsient selili, jalad kõverdatult ja pea veidi tõstetud (vajadusel vaakummadratsile). Seeläbi saavutatakse kõhukatete pingest vabanemine ning valude vähenemine. Patsiendi tõstmiseks võib kasutada kühvelkanderaami. Nii nagu igal traumapatsiendil tuleb ka kõhupiirkonna vigastustega patsientidel läbi viia valuravi ja kaotatud veremahu asendus. Tugeva verejooksu kahtluse korral abdoomenis ei tohi kiire transportimisega viivitada, kuna verejooksu sulgemine on võimalik ainult kirurgiliste meetmetega. Tugevale verejooksule viitab see, kui pärast kiiret 2000 ml
annaabi.ee 
