................................................................................................7 Punetised................................................................................................................................. 7 LIIGESTE PROBLEEMID.........................................................................................................7 Randmekanali sündroom.........................................................................................................7 Vaagnaliiduse lahknemine ehk sümfüsiolüüs......................................................................... 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Paljudel naistel on raseduse ajal väiksemaid terviseprobleeme, kuid aeg-ajalt tekivad tõsisemad häired
andmisel lähtuda paremini arenenud lihastega rümbapoolest Tagaosa vaatlemisel tuleb esmalt kindlaks teha, millisesse põhiklassi rümp võiks jääda ning seejärel vaadata rümba alaselja, turja- ja abapiirkonna lihaste arengut, millest lähtuvalt kujuneb lõplik hinnang lihakusklassi kohta S (Super) Tagaosa äärmiselt ümar, topeltlihakusega, selgelt eristatavate koepiiridega, sisetükk ulatub selgelt märgatavalt üle vaagnaliiduse Seljaosa väga lai ja väga paks kuni abaosani, ristluutükk väga kumer Abaosa äärmiselt kumer E (Kõrgem) Tagaosa väga kumer, sisetükk ulatub märgatavalt üle vaagnaliiduse Seljaosa lai ja väga paks kuni abaosani, ristluutükk väga kumer Abaosa väga kumer U (Väga hea) Tagaosa kumer, sisetükk ulatub üle vaagnaliiduse Seljaosa lai ja paks kuni abaosani, ristluutükk kumer Abaosa kumer R (Hea)
Märkus. Veri ja/või valk uriinis viitab päsmakeste kahjustusele. Suhkurtõve (diabetes mellitus) korral võib uriin sisaldada suhkrut, sest neerude võime suhkrut resorbeerida on piiratud. Neeruvaagen ja kusejuha Neerukarikad ühinevad neeruvaagnaks, kust lähtub kusejuha, u 25 cm pikkune ja 2–3 mm läbimõõduga lihaseline toru, mis suubub kusepõide. Kusepõis Kusepõis on silelihasest moodustatud õõneselund, mis normaalselt mahutab kuni 500 ml uriini. Põis asub väikeses vaagnas vaagnaliiduse ja häbemeluu taga. Mehel asub see pärasoole ees ja eesnäärme kohal, naisel aga emaka ja tupe ees. Põie suure täituvuse korral võib alakõht ettepoole võlvuda. NB! Põie ületäituvus võib olla valulik. Kusiti Naise kusiti (urethra) on vaid 2,5–4 cm pikkune ja suubub tupe eeskotta tupeava ülaosas. Mehe kusiti on tunduvalt pikem ja kahes kohas kõverdunud, kulgeb läbi eesnäärme ja vaagnapõhja, jätkub peenise alaosas ja suubub peenisepea otsas asuvasse avasse. NB
annaabi.ee 
