väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine Kolmepeane Sisemine toppelihas Reieluu Reie eemaldamine, pööraja istmikuluu toppemulgu sisemine pöörliauk välja pööramine pind Ülemine kaksiklihas istmikuoga Alumine kaksiklihas
Pirnlihas Sisemine toppelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. piriformis Ristluu Reieluu suur Pöörab reit m. Puusaluu Reieluu Pöörab reit vaagenmine pöörel väljapoole obturatorius sisemine pöörlaauk väljapoole pind internus pind, Reie ruutlihas Välimine toppelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m
lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha. Põiekaelast saab alguse kusiti, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. 2. Neerude füsioloogilised funktsioonid. * uriini moodustumine (jääkainet eemaldamine organismist) – selle hulga hulga, soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine
ristluulüli vahekohal üle pärasooleks. Omab sigmakäärsoole kinnistit. 3. Pärasool See on u. 13 cm pikk jämesoole lõpposa, mis paikneb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees. Tema ette jääb mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas. All läbib ta vaagnapõhja ning avaneb lahklihal päraku ehk anusena. Pärasool pole sirge, vaid kahes suunas kõverdunud S-kujuline. Tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tavaliselt tühi ja kokkulangenud. Defekatsiooni eel roojamassidega täitumisel laieneb käävjalt allapoole ning moodustab pärasooleampulli, läbimõõduga kuni 7,5 cm. Pärasoole ampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defekatsiooni. Rooja kogujana funktsioneerib sigmasool ja osaliselt käärsoole alumine osa. Pärasoolt jaotatakse anatoomiliselt veel rektumiks ja anaalkanaliks.
- 2-3 ristluulüli vahekohal läheb üle pärasooleks - omab sigma-käärsoole kinnistit Funktsioneerib rooja kogujana 3. pärasoolRECTUM - u 13cm pikkune jämesoole lõpposa väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees - pärasoole ees on mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas - all läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakue ANUSena - pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline - tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tühi, mood. pärasooleampulli läbimõõduga 7,5cm Pärasooleampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defektastiooni! ● Anatoomiliselt jaotatakse pärasoolt veel rektumiksja anaalkanaliks ● Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast(vöötlihaskoest) 23
annaabi.ee 
