olekuparameetrist (p, V, T) ei muutu. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei V V V kahe oleku võrdlemisel saame T = T 1 2 muutu (Gay-Lussaci seadus): = const ; T 1 2 ehk V1T2 =V2T1 . Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu (Charles'i p p p kahe oleku võrdlemisel saame T = T ehk p1T2 = p2T1 . 1 2 seadus): = const ; T 1 2 Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2
Boyle-marionettei seadus silindris on gaas silinder on suletud kolviga. mille abil on võimallik gaasi kokku suruda Gay-Lussaci seadus jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga V/T= const, kui p=const(V=constT) kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi ruumala kaks korda. Sellist protsessi nimetatakse isobaarseks. protsessi käigus muutuvad temperatuur ja ruumala kehtib seos V1T2=V2T1 temperatuur peab olema kelvinites Charlesi seadus kui gaasi ruumala jääb samaks siis gaasi temperatuuri suurenemine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. seda nimetatakse isohoorseks protsessiks Clapeyroni võrrand p1V1 p 2V2 T1 T2 R=8,31J(mol*K) m pV RT sauna leiliruumi temperatuur on 90C normaalrõhul palju tuleb veeauru kui kerisele visata 1L vett
võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . V = const · Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu T ; kahe oleku V1 V2 = T võrdlemisel saame 1 T2 ehk V1T2 = V2T1 . p · Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu = const ; kahe oleku T p1 p2 = p1T2 = p2T1 T1 T2 võrdlemisel saame ehk . 13.
Isos (kreeka k) sama, võrdne. 1. Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu ehk v=const (Charles'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk p1T2 = p2T1 . 2. Isotermiline protsess, gaasi temperatuur ei muutu ehk T = const (Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga
0 2.Ülesanne: Põlemisgaaside maht ahjus on V1 = 4,5m3 ja temperatuur t1 = 12000C. Määrata põlemisgaaside temperatuur korstnast väljumisel, kui on teada, et maht väljumisel on vähenenud 2,8 korda (p=konst). Lahendus: Leiame kõigepealt põlemisgaaside mahu väljumisel, V2 = V1/2,8 = 4,5/2,8 = 1,6m3 Kasutades Gay-Lussaci seadust, leiame põlemisgaaside väljumistemperatuuri korstnas, T2 = V2T1/V1 = 1,6 (1200+273)/4,5 = 524 K T2 = 524-273 = 2510C . 3.Ülesanne: Gaasi rõhk tehnoloogilises seadmes temperatuuril T = 473 K on p1 = 7 kGm/cm2 7 105Pa . Milline on gaasi rõhk kui temperatuur tõuseb 565 K-ni? Lahendus: kasutame Charlesi võrrandit ja leiame p2 = p1T1/T0 = 7 105 565/473 = 7 105 1,2 = 8,4 105Pa p2 = 0,84 MPa . 4.Ülesanne: Määrata SI-süsteemis atsetüleeni (C2H2), metaani (CH4) ja süsinikmonooksiidi
annaabi.ee 
