1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond). Inimestelt oodatakse, et nad oleksid oma grupile pühendunud ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. 2) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks ning lepitakse selle ebavõrdse jaotumisega kultuuri liikmete vahel. Võimukaugus on kõrgem neis riikides, mille elanikkond on suurem või vaesem ning seal, kus on vähem kaasaegset tehnoloogiat ja enam traditsioonilist põllumajandust. Võimukaugus on seotud ka riigi asukoha geograafilise laiuskraadiga mida kaugemal on riik ekvaatorist, seda madalam on võimukaugus. Madalamat
Näiteks USA põhiseadus kaitseb indiviidi, kuid kogukondlikes kultuurides eeldatakse, et indiviid ohverdab end grupi heaolu nimel (ekstreemne näide – enesetaputerroristid). Tegelikult peaks iga ühiskond ja organisatsioon austama mõlemat – nii gruppi kui indiviidi. Mõlemad on üksteisele olulised, üks ei saa eksisteerida teiseta. Kultuurid on tohutult erinevad, kuid vaikivad normid peegeldavad siiski nende sügavaid arusaamu. Võimukaugus Võimukauguse mõiste kirjeldab, mil määral peavad organisatsioonide ja institutsioonide madalad liikmed võimu ühiskonna loomulikuks osaks ning lepivad selle ebavõrdse jaotumisega kultuuris. Inimesed kõrge võimukaugusega riikides (Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela) tajuvad rohkem ebavõrdsust kui inimesed madala võimukaugusega riikides (Taani, Iisrael ja Austria). Ütlematagi on selge, et kui uurida võimukaugust tööhõive
Hofstede eristab nelja kultuuridimensiooni. a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust. b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks. Madalamat võimukaugust soodustavad kõrge linnastumise tase, sotsiaalne mobiilsus, hea haridustase ja arvukam keskklass. 5 c) Ebakindluse vältimine näitab, mil määral tunnevad inimesed end tundmatute olukordade ees ebakindlana ja ohustatuna.
annaabi.ee 
