maapinnale ladestunud suure veesisaldusega orgaaniline aine. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, alati sisaldab lämmastikku , fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid . Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood on: Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla , Lavassaare, Suursoo , Peedla. Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks: Hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast. Vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vahem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Kristalliinne ehituskivi Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni kasutatud ehituses ja killustiku tegemiseks rändkive. MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200 m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis
1. alusturbana loomakasvatuses-Kasutatakse vähelagunenud (10…14%) rabaturvast, mille niiskus on kuni 50%, tuhasus kuni 10% ja lisandeid kuni 10%. Üle 20% lagunemisastmega turvas ei ole allapanuks kõlblik. Põhjus – kuivalt tolmab ja märjalt on porine. Ka vähelagunenud turvas märjana ei ima vett ning külmub.; 2. maaparandusturbana-Nõuded turbale: Lagunemisaste vähemalt 45%; Tuhasus vähemalt 10%; lubjasisaldus mitte alla 3…4% pH mitte alla 5.; 3. väetusturbana -Komposteerimisprotsessis aeroobses keskkonnas mikroorganismide tegevuse tulemusena tõuseb temperatuur 50…70 kraadini. Selle juures läheb enamus taimedele kättesaamatuid lämmastikühendeid kättesaadavaiks. Kui turvaskomposti on tehtud külmal ajal ja märjast turbas või on kasutatud vedelat läga, siis võib kompostimine ebaõnnestuda. Selline kompost külmub läbi, bioloogilised protsessid peatuvad ja taimedel kergesti omastatavaid ühendeid ei teki.; 4
käigus erituv metaan; on liiga kerge ega paku taimedele toetuspinda. Haljastusturbana on vanemas õppekirjanduses soovitatud kasutada madalsoo freesturbaid, mille kvaliteedinäitajad ei ole kuigi rangelt piiritletud. Haljastusturba lagunemisaste ei tohi olla alla 20%, veesisaldus mitte üle 80% ning pHKCl mitte alla 2,5. Madalsooturvast on soovitatud kasutada ka melioratiivturbana liigkergete või liigraskete muldade parandamiseks, aga ka väetusturbana, kuna ta on küllalt kõrge toitainetesisaldusega. Õnneks leiab 54 õppekirjandusest ka seisukohti, mille kohaselt madalsooturvas ei ole õigustanud ei melioratiiv-, haljastus- ega väetusturba nime. On jõutud tõdemuseni, et ilma kompostimata ei oma madalsooturvas orgaanilise väetisena erilist efekti
annaabi.ee 
