sõjaväkke. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda. 1696-1697 toimunud näljahäda võib lugeda senise ajaloo suurimaks. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi enam kui poole võrra. Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Peale Põhjasõda hakkas rahvaarv vaikselt kasvama, aga suurim uutusi see kaasa ei toonud. Iseloomusta Rootsi aega Eestis Rootsi võim algas Eestis Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid 1561. aastal Rootsile. Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu
Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. Elektrokardiogramm (EKG) EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. EKG-ga registreeritakse vastava aparatuuriga ja kujutab endast potentsiaalidiferentside kõverat. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse
Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKGd. EKG sakid elektrokardiogramm. Normaalsel EKGl esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e
Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. EKG sakid- elektrokardiogramm. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke
annaabi.ee 
