Euroopa Parlament annab oma nõusoleku oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Seejärel ratifitseerivad liikmesriigid ühinemislepingu vastavalt iga riigi põhiseaduslikule menetlusele. Läbirääkimiste ajal saavad kandidaatriigid Euroopa Liidult toetust majanduse järjele aitamiseks. Need 10 riiki, kes liitusid 2004. aastal, said kokku toetust 41 miljardit eurot, millega rahastati peamiselt struktuuriprojekte, et aidata uustulnukatel täita liikmeksoleku eelduseks olevad tingimused. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga
Eesti astumine ELi liikmeks aastal 2004 suurendas väljarännet Eestist veelgi. Info vähesus elutingimuste ja potentsiaalsete probleemide kohta välismaal põhjustas mõnede eestlaste negatiivsed migratsioonikogemused. Enamik ELi riikidest (v.a erandid, nagu Iirimaa, Ühendkuningriik ja Rootsi) kehtestasid eestlaste ja teiste uute ELi liikmesriikide kodanike suhtes oma tööturu kaitseks üleminekuaja, mille jooksul uustulnukatel pole võimalik neis riikides töötada. Üleminekuaja piirangute tõttu on Eestis tekkinud mitmed tööjõudu vahendavad bürood. Need on põhilised tööjõu vahendajad Eesti ja teiste ELi maade vahel. Esialgsetel hinnangutel töötas 2004. aasta keskpaiku välismaal 20 000 Eesti päritolu inimest, põhiliselt Soomes (ca 10 000) ja Iirimaal (ca 1500 kuni 2000 inimest). Rootsi, Norra, Hispaania ja Suurbritannia on samuti migratsiooni sihtkohamaad.
Kujutati loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Tundub, et naiste ühiskondlik positsioon võis olla kõrgem kui suuremas osas varastes tsivilisatsioonides. Aastatuhande keskpaiku kandus see ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. · u 2000 eKr tungisid põhjast Kreekasse indoeuroopa hõimud, tänapäeva kreeklaste esivanemad. Seda just Kreeta kultuuri kiire arengu algusaegadel. Suur osa Egeuse mere saartest, sh Kreeta, jäi uustulnukatel esialgu hõivamata. Ühiskonna ja kultuuri arengutase oli neil madalam kreetalaste omast. · u 1500 eKr toimus Egeuse meres tugev vulkaanipurse, mis tekitas purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetal ise valitsema. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ja kombed. Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. Tänapäeval kannab see varasem kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B
annaabi.ee 
