Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tuleb uustuletisi. Tugevneb allegoorilisus, mõistukõne, rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming. 1909-1985. 21-aastaselt oli magistrikraad, hiljem stipendaadina Saksamaale, kuid mitte pikaks. Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud
"Eluhelbed" 1971 sisaldavad ka vanu luuletusi 1979 valikkogu "Lendav linn" Pilt 1960-80 võiks jaguneda mõtteliselt kaheks, "Korallid Emajões" on erandlik. 1960-1970ndate Alver 1) Alveril tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks. St ka seda, et tekib vabavärssi ja igasuguseid segavorme. Noor Alver on staatilisem. 2) Alveril sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tal tuleb uustuletisi väga palju. See on teadlikult loodud keelelik rikkus. 3) Allegoorilisus ja mõistukõne tugevneb. Sümboolseid pilte on olnud ka varem, aga võib öelda, et 1960ndatest tuleb rohkem sotsiaalset ja eetilise tagapõhjaga allegooriat. Tahab mõistukõne kaudu midagi öelda ka ühiskonna kohta. 4) Süveneb tendents, mida võiks nim omamütoloogiliseks tendentsiks. Tekib pikemaid narratiivse põhjaga sarju, aga need ei ole klassikalised ballaadid v poeemid, mis olid
Kui Alveri tuumset osa käsitleda, siis see on aukartus kunsti (luule, kunsti, vaimuloomingu) ees, kuid see võtab uue kuju. Uue kuju juures võiks muududa: · Alveri poeetiline keelekasutus muutub dünaamilisekmaks. Keel muutub liikuvamaks, sisse tuleb vabavärssi, tuleb silbilis-rõhulise luule vorme. Tihti ka värsitehnilises mõttes monteeritud vorme, rohkem alliteratsiooni, pillavat sõnavarieerimist, rohkem keelelisi uustuletisi. · Suureneb allegooriline kiht (mõistukõnelisus) allegooria muutub ühemõttelisemaks. Tekib sotsiaalseid allegooriaid. Ka tekib eetilise aluspõhjaga allegooriat, mis tugevneb. · Alveril 60ndatest peale hakkab süvenema oma mütoloogilisus tekib rohkem või vähem narratiivse põhjaga pikemaid sarju, kus liiguvad enda loodud allegoorilised tegelaskujud (Mustjalg). See tähendab ka seda, et tugevneb autobiograafiline tagapõhi
annaabi.ee 
