Ta kutsus teisi vaidlusele, esitades seal 95 teesi (väidet) indulgentside vastu. Aasatl 1520 pandi ta kirikuvande alla, sest ta kritiseeris paavsti. Kirikuvanne inimene ei saanud osa sakramentidest, ta ei saanud pihtida ning ta ei saanud kiriklikku matust. Aastal 1521 kuulutas keiser Karl Viies Martin Lutheri lindpriiks kõik võisid teda tappa ning seadused neile ei kehti. Saksamaa vürst Friedrich Tark võtti ta oma kaitse alla. Tema Wartburgi lossis tõlkis Luther Uue Testamendi uussaksa keelde. Sola scriptua ainult pühakiri. Tänu sellele saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk emakeelset haridust. Martin Luther eitas samuti vallalisusnõuet. Ta arvas, et igal inimesel peab olema võimalus abielluda. Samuti jäi seitsmest sakramendist alles kaks ristimine ja armulaud. Saksamaal puhkesid ususõjad. Kõigepealt oli talurahva sõda, kus sõdisid aadlikud ja talupojad. Siis tuli sõda aadlikute
Kirikuvande all olev inimene ei saanud kristliku matust, ta ei tohtinud pihtida ja ta ei saanud osa kirikusagramentidest ( pühad toimingud kirikus ). Samuti ei pakkunud kirik talle kaitset. Aastal 1521. kuulutas Saksa-Rooma keiser Carl 5. Martin Lutheri lindpriiks. Seadused ei kaitsenud teda. Kuigi oli ka palju vaimulikke, kes pooldasid Martin Lutherit. Saksa vürst Friedrich Tark võttis ta oma hoole alla. Ta elas Wartburgi lossis, kus ta tõlis Uue Testamendi uussaksa keelde. Pilet 19. 1) Keskaja inimese maailmapilt ( 19 ) Nende elus oli kõige tähtsamaks Jumal. Neil eksisteeris 3 seisust. 1. vaimulikud 2. aadlikud 3. käsitöölised, kaupmehed, talupojad Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Euroopa kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst. Usuti, et inimesi seob pärispatt. See viib tagasi
nähtusi (nendele vihjab pealkiri või on teosele lisatud spetsiaalne programm). Sümfoonilises muusikas väljendab viimast taotlust uus zanr sümfooniline poeem, millele pani aluse Liszt (13 sümfoonilist poeemi). 19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik
annaabi.ee 
