müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool. Selle keskne suund sümbolism- mis lähtub arusaamast, et reaalne maailm on näiline ja juhuslik, tõelisus aga inimese eest varjatud ning ainult kunsti kaudu tunnetatav- kannab endas uusromantismi tunnusjooni, kuid seda teeb
Uusromantism rõhutab subjektiivsetmaailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitavakapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. 5. Ekspressionism, atonaalsus · 20. sajandi esimestel aastakümnetel · Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine · Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Süvendatud huvi inimese siseelu vastu
5. Realismis leiab kajastamist ainult tõsielu, romantism harrastab müstilisust ja fantaasiat. 6. Realismi väljenduslaad on kaine ja asjalik, , romantismil aga ilutsev ja pateetiline. 7. Realismi eelistatumad zanrid on romaan ja novell, romantismil luule (tihti poeem) ja romaan. · Modernism 19.sajandi lõpus uusromantism. 19.sajandi 80datel aastatel jõudis maailm küllastuda realismist ja naturalismist. Hakati uuesti tegema romantilisi teoseid, kutsuti uusromantismiks, mis sai alguse Prantsusmaalt. Uusromantismi alla liigitatakse mitmed kunsti- ja kirjandussuunad, neist tuntumad on: 1.Impressionism- pole oluline sisu, vaid tunded. Tekkis 1860-70 aastatel prantsuse maalikunstis. Vool sai nime Claude Monet'i maali ''Impression, soleil levant'' järgi. NT Bernhard Kellermann (sakslane), Friedebert Tuglas, Tammsaare. 2. Sümbolism- kirjeldab maailma sümbolite kaudu, kus igal kujutatud
(Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. Realism kirjandusvooluna 1835. aastal, mil kogu Euroopale sai selgeks, et aeg muutub kõige otsustavamal kombel, tervitas vene romantik Jevgeni Baratõnski ,,raudset sammu" astuvat astuvat sajandit ,,raudset sajandit" lohutute värssidega (,,Viimane poeet") 19
romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle Johannes Barbarus August Gailit Villem Grünthal-Ridala Euroopa Vicente Aleixandre (Hispaania) Balthus (Prantsusmaa/Sveits) Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa)
Alguses arvati, et Liiv on surnud, kuid Linde kohtus temaga Peipsi-äärseid külasid uurides ja tõi ta tagasi Tartusse, kus Liiv pandi Tartu vaimuhaiglasse. Noor-Eesti andis välja viis albumit: 1905, 1907, 1909, 1912, 1915. Kõike olulisem neist oli see, mis anti välja 1909. 1905 oli Suitsu pöördumine ,,Noorte püüded". Albumitel oli palju kaastöölisi, näiteks Tammsaare, Aino Kallas (Soome naiskirjanik), Juhan Liiv, K. J. Peterson, J. Aavik. Noor-Eestlased nimetasid oma püüdlusi uusromantismiks, neile oli eeskujuks Prantsusmaa. Tõlgiti ka Prantsuse kirjandust, muuhulgas Baudelaire'i ,,Kurja lilled".Valitses veendumus, et kirjanduse peab viima kooli, selleks tõlgiti kooliõpilastele teoseid. Lisaks pidi raamatu välimus paranema: kujundus, illustratsioonid. Loodi ka raamatukogude võrk, aga pärast sõda hävitati palju raamatuid. Lisaks Prantsuse kirjandusele tõlgiti Skandinaavia kirjandust. Aavik propageeris keeleuuendusi, mida rakendas näiteks Poe'd tõlkides
annaabi.ee 
