Sündis Viljandimaal Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis) Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus
võrdkuju. Novellis „Merineitsi“ on Kaspar ahnuse ja võimuiga, Merineitsi aga ilu ja alistuvuse sümbol, sümboltegelased on ka koer ja ahv novellist „Popi ja Huhuu“. Sümbolistide eeskujul rakendas Tuglas fantastikat nii miljöökultuses, sündmustearenduses kui ka karakterimaalingus. Ent Tuglas ei võtnud üle kõiki sümbolistide esteetilisi põhimõtteid. Ta ei ähmastanud sündmustikk ega toonud novellidesse salapärasust, vaid püüdis selguse ja kujutamislaadi jõulisuse poole. Uusromantilistes novellides paistab silma detailirikkus, kirjeldused pakuvad loendamatul hulgal pisiseiku, mis loovad värvi- ja vormikirevuse. Tuglas proovis novellide tegevuspaika ja sündmustikku detailide abil nähtavaks teha. Uusromantiliste novellide ainestik on süngetooniline, neis tõusevad valdavale kohale hukkumismeeleolud. See on seletatav Esimeses maailmasõjas masendusmeeleoludega, mis autorit on mõjutanud, sest enamik novelle on kirjutatud sõja ajal või kohe selle järel
Novellis ,,Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiga, Merineitsi aga ilu ja alistuvuse sümbol, sümboltegelased on ka koer ja ahv novellist ,,Popi ja Huhuu". Sümbolistide eeskujul rakendas Tuglas fantastikat nii miljöökultuses, sündmustearenduses kui ka karakterimaalingus. Ent Tuglas ei võtnud üle kõiki sümbolistide esteetilisi põhimõtteid. Ta ei ähmastanud sündmustikk ega toonud novellidesse salapärasust, vaid püüdis selguse ja kujutamislaadi jõulisuse poole. Uusromantilistes novellides paistab silma detailirikkus, kirjeldused pakuvad loendamatul hulgal pisiseiku, mis loovad värvi- ja vormikirevuse. Tuglas proovis novellide tegevuspaika ja sündmustikku detailide abil nähtavaks teha. Uusromantiliste novellide ainestik on süngetooniline, neis tõusevad valdavale kohale hukkumismeeleolud. See on seletatav Esimeses maailmasõjas masendusmeeleoludega, mis autorit on mõjutanud, sest enamik novelle on kirjutatud sõja ajal või kohe selle järel. Mõnede