Esikkogu ,,Elu tuli" tuumik on kantud Esimese Vene revolutsiooni tõusulainest. Sellega tõi Suits sajandi alguse luulesse mehise ühiskondliku haarde, mässulise vabadustahte. Võitleva sisu ja mõjuka vormi tõttu sai ,,Elu tuli" ajajärgu luule tähtteoseks, sajandi alguse revolutsiooniliste meeleolude väljendajaks. Soe vastuvõtt rahva, eriti noorte hulgas andis aluse mitmeks kordustrükiks. Reaktsiooniajal sündinud ,,Tuulemaas" pöördus ,,Elu Tule" võitluspateetikast uusromantilisse elamuslüürikasse. Seni valdava Eino Leino mõju asemele astusid impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendused. Põhiteemaks sai traagilisi murranguid läbielanud inimese sisemaailm, unistused ja pettumused, inimsusideaalide vastuolu reaktsiooniaja tegelikkusega. Kõrgele tasemele tõstis Suitsu ,,Tuulemaas" muusikalise värsi väljendusvahendid, kujundas tiheda varjundirikka luulekeele, rakendas uusi ilmekaid stroofivorme. Oma viljakaimal
veljestolasteks, kes korraks saavad kokku põlvkonda manifesteerivas Kirjanduslikus Orbiidis. Osa uurijatest jätkab positivistlikku suunda, teine osa proovib tuua eesti kirjandusuurimisse 1920. aastate lõpust alates tekstikesksust. Tekstikeskne lähenemine jääb tollal vaid üksikuteks kildudeks ega saa mingit kindlamat positsiooni akadeemilises uurimises. Aga mingit laiemat traditsiooni neist sel ajal ei kujune. Tegelik tekstikeskne kirjandusuurimine jääb eeskätt uusromantilisse ja poolpositivistlikku suunda, hüpe kirjandusteaduslikku modernismi ehk uuskriitikasse jääb tulemata. Ja seda ei tule kunagi. Väliseesti kirjandusuurimine jätkab positivistlikku traditsiooni. Seda valitseb rahvuslikku narratiivi rõhutav esseistlik kirjanduslugu ja kirjanikuprotreede kirjutamine. Ja kuigi välieesti kirjanduses sünnib 1950. aastatel tugev modernistlik suundumus, jääb kirjandusuurimises hüpe modernismi poole toimumata. Vene nõukogude kirjandusuurimises algab 1950
eesti kirjanduslugu" kasutati Soome ülikoolides õpikuna. Ta oli ka Soome kirjandusseltside auliige. Looming: Kirjanikuna oli ta eelkõige novellist. 1903"Hunt", novelliraamatud 1908"Kahekesi" ja 1913"Õhtu taevas" ning romaan 1915"Felix Ormusson" (suvitusromaan, mille sündmustik on napp, peamiseks mootoriks on armumängud kolme inimese vahel). Novellide kogud 1917"Saatus", 1920"Raskuse vaim", 1925"Hingede rändamine" need kuulusid tema uusromantilisse loomingutsüklisse. Poeetilise realismi periood: 1937"Väike Illimar", lühiproosa kogu ,,Unelmate maa". Tema ainsaid romaane ,,FO" ja ,,VI" seob autorilähedane kangelane. Samuti on T kirjutanud palju kriitikat, esseistikat, kirjandus ja kultuuriloolisi töid. Reisikirjeldustes on esikohal kunst (maal ja arhitektuur) ja eksootika (,,Teekond Hispaania", ,,Teekond PõhjaAafrika", 1939"Ühe Norra reisi kroonika", ,,Pagulasaastaid")