· Sidudes end mateeriaga loovad nad ainelise maailma · Augustinus: "puhtaim ja kõrgeim filosoofias". kehad. · Uusplatonism ja · MATEERIA antiikse filosoofia lõpp · See on vormitu, korrastamatu ja vastik. · Uusplatonismil oli ka Süüria koolkond, kelle peaks oli · Plotinos kõneleb "ainelisuse pimedusest". JAMBLICHOS (+ 330 p.Kr) · · "Ma häbenen, et mul on keha." Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. · Ateenas esindas seda koolkonda PROKLOS ( 410 485). Mateeria on Plotinosele midagi mitteolevat
kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat. Leiab, et ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi: hen e üks, nous e maailmatõus ja maailmahing. Hen on esimene, igavene ja kõrgeim, mis seisab väljaspool vastuolusid. Ei puutu kokku mateeriaga. Leidsid, et see kõrgeim olev justkui voolas üle ning tema üleküllus lõi millegi teise, millest sai alguse maailm.
Ekstaasis kaob objekti ja subjekti vastuolu. Käib arutlus, et kumb on tähtsam - subjekt või objekt? Subjekt tunnetab objekti. Ütlevad, et kui subjekt saab üheks objektiga, siis sünnib tõde. Tõde on tunnetatav, kui on ühtsuse taju. Kui kõik on üks, siis pole teadust vaja - sellepärast Indias oli/on palju filosoofiat, kuid vähe teadust. Uusplatonism on antiikse filosoofia lõpp. VARAKRISTLIK SUHTUMINE FILOSOOFIAASE, VÕRDLUS UUSPLATONISMIGA Kristlusel ja uusplatonismil on 2 ühisjoont: neoplatonism on tugevalt monoteistlik (hen), uusplatonism on tugevalt individualistlik (rõhutas askeesi ja ekstaasi). Erinevusi on rohkem: 1)uusplatonism tunneb vaid jumaliku hääle kutse silmapilke, kristlus rõhutas elupikkust protsessi (jüngerlus); 2)Plotinos nägi looduses jumaluse viimset ja madalaimat emanatsiooni (väljavool, kiirgus), kristluse järgi oli kogu loodu hea; 3)kristlane võib saada Jumala lapseks pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp)