Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu komsomol – Eesti kõrvem valitsusorgan, täidesaatev võim HLP ehk MTJ – masina-traktorijaamad ehk üks riiklikest ettevõtetest, mille eesmärk oli aidata uusmaasaajaid rajoon – territoriaalne üksus Nõukogude Eestis külanõukogu – madalaima taseme haldusüksus Nõukogude Liidus, valdades 2-3 sovhoos – riigi poolt loodud ühismajand kolhoos – kohalik „enda algatusel” loodud ühismajand rahvamajandusnõukogu – piirkondlik majanduse juhtumise organ NSVL-s Hrjuštšovi ajal, mille eesmärgiks oli muuta kohalik majandus autonoomsemaks kulak – liiga jõuka talumaniku pilkenimetus
Talupoegadel olid mitmed maksud ja kohustused. Nad pidid sümboolse tasu eest andma riigile põllumajandussaadusi. Suuremate talude koormised olid märgatavalt suuremad kui väikeste omad. 10 Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid(sovhoosid), masina-traktorijaamu ja hobuselaenutuspunkte. Nendega prooviti aidata uusmaasaajaid. xxii. Kolhooside loomine Maareformi ajal anti talupoegadele maa põlise kasutamise aktid, aga kollekteerimisest ei olnud alguses juttu. Kuid aastal 1946 ilmnes Moskva suund kolhooside tekkeks. Aastal 1947 võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liitvabariigis ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid pöllutöömasinaid
likud koormised ja kohustused. Esmatähtis oli dusettevõtteid sovhoose ja masinatrak põllumajandussaaduste riigile müümine. torijaamu (MTJ), ka hobulaenutuspunkte. Minimaalse tasu eest tuli anda riigile Viimastega püüdis nõukogude võim aidata kindlaksmääratud normi ulatuses teravilja, eelkõige uusmaasaajaid. Riigimajandite kartulit, liha, mune jt. põllumajandussaadusi. osatähtsus põllumajanduse kogutoodangus ja Suuremate talude koormatus nende normide maaharimisel jäi aga esialgu tagasihoidlikuks. täitmisel oli väiketaludest märgatavalt rängem. Hobulaenutuspunktid kaotati massilise Lisaks tuli talunikel täita ka mitmesuguseid kollektiviseerimise ajal 1949. aastal, masina
Reeglina 1/8 adramaast. Poola ajal moodustavad selgelt põhikontingendi.II kontingent on nn pobulid- väikemaapidajad ( enam-vähem nagu saunikud), üksjalad, vabadikud, adratalunikud, kes ei suutnud tulemusi anda. Töötasid talu või mõisa heaks . Poola ajal koormistest täiesti vabasid tp ei olnud. Koormistest olid vabastatud need, kes folvargis töötasid e kupjad. Uusasunikud ( nii kolonistid kuui ka kohapealsed) ja uusmaasaajad . Uusmaasaajaid palju, kuid ka nemad said teatud per maksuvabadust. 3-6 a , mis kulus hoonete ja põldude rajamiseks. Võramentsid olid tp seast võet sõjaväelased, kes rahu tingimustes olid taas hakanud põldu harima, seekord Liivimaal. Võramentsid olid vabastatud koormistest, töötasid enda huvides. Kõige rohkem oli neid Tratu Starovskonnas. Valdavas osas poolakaid aga ka teisi sh eesti a lätipäraseid nimesid .II grupp olid haidukid, kes olid
annaabi.ee 
