Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
Burman sen.) ja Tatari tänav 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34). Sagrada Familia Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Juugend_Eestis http://www.tdl
Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34).