HISPAANIA M UUSIKA Hispaania muusika on tihedalt seotud tantsuga. Mõju avaldavad prantsuse, itaalia, araabia ja mustlasmuusika. Flamenco on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias, kokku on pandud laul, tants ja kitarr. Emotsionaalne, kirglik, temperamentne. Klõpsutatakse kingadega ja käes on kastanjetid. Boolero on mõõdukas tempos paaristants. Kolmeosaline taktimõõt. Samuti kitarr ja kastanjetid. Fandango paaristants ning laul Kuulus viiulimängija Pablo de Saraste Isaac Albenize Hispaania ooperikeskuseks on Barcelona. Hispaaniast on pärit ka Placido Domingo, kuulus ooperilaulja tenor Jose Carreras, Montserrat Caballe Kuulus kitarrist Andres Segovia Väga tähtis pill on kitarr!
P RANTSUSM AA M UUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub keskaega, mil oli palju rändlaulikuid ehk zonglööre. Seal oli kaks piirkonda: Põhja-Prantsusmaalt sai alguse trubatuuride ja Lõuna-Prantsusmaalt truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud ja nad eelistasid armastuslüürikat. Prantsusmaa oli esimene, kus kujunes välja mitmehäälne muusika, autorid olid Notre-Dame-i Koolkond. Levinumad muusikariistad olid FIIDEL(2-6keelega viiul), SALMEI (puhkpill),SISTER(kitarr). Prantsusmaal kaks põhiliselt zanrit- nendeks on sansoon ja ballett. Sansoon oli algul ühehäälne, mis kujunes hiljem mitmehäälseks, ja oli kergesisuline laul. Kuulsamad sasoonilauljad Yves Montand, Edith Piaf, Mireille Mathieu. Balleti eelkäijaiks olid õukonnatantsud. Koos balletiga kujunes Prantsusmaal välja ka ooper. Kuulusaim helilooja Jean-Baptiste Lully. Prantsusmaa on opereti...
P R O G R ESS IIV N E RO CK Nimi Kool Klass Progressiivne rock • On rokkmuusika alamsuund. • Kujunes välja psühhedeelisest rockist 1960- ndate lõpus ja 1970- ndate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse instrumentaalsetele osadele. • Populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. M uusika • Loo pikkus kuni 20 minutit. • Puuduvad kindlad rocki elemendid. • Avameelne ning avatud. • Mitmekesine. • Mõjutatav teiste muusikastiilide poolt. • Sõnad on poeetilised ning fantaasiaküllased. Koosseis • Laulja • Kitarrist • Bassi-, löökpilli- ja süntesaatorimängija • Viiul • Flööt • Saksofon Tuntuim ad ansam blid Maailmas: • Pink Floyd • Yes • Genesis • Emerson, Lake & Palmer Eestis: • Ruja • Radar Ansam blid m aailm as
Folkmuusika alla paigutatakse ka ühiskondlik- poliitilise sisuga protestilaul, mis toob esile mitmesuguseid ühiskonna pahesid nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne. Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõi ja esitas legendaarne USA töölislaulik Joe Hill (1879- 1915). Tema tööd jätkas neegerlaulja Paul Robeson (1898- 1976), kellel 1950 anti rahupreemia progressiivsete ideede propageerimise eest. Tänapäeva folkm uusika “isaks” loetakse P ete S eeger’it (s.1919), kes kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi. (Tema isa Charles Seeger oli muusikaprofessor, dirigent ja etnoloog, kes hakkas esimeste hulgas süstemaatiliselt koguma ameerika rahvamuusikat.) Tema esituses on tuntud laul “Where Have All th e F low ers G on e” (“K uhu küll kõik lilled jäid”). Joan Baez (s. 1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks kui muusikuks- lauljaks
Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse. Mõnigi varane jazzorkester võttis oma nimetuseks ragtime band. Kuigi suur osa ragtime'iheliloojatestkuulusid valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised, on tuntuimaks jäänud pianist ja helilooja Scott Joplin (18681917),kelle "Maple Leaf Rag"("V ahtralehe rag")on tänapäevani populaarne. Paremini kui ükskõik millist teist jazzivormi iseloomustavad ragtime'isõnad: "M ustademoel m ängitud valgetem uusika". 8. NEW ORLEANSI JAZZ (sajandivahetus) New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu-müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused.
(Paju, Raudsik 2007) MUUSIKA Vibroakustilise teraapia idee sündis norralastel O. Skillel ja J. Alvinil pärast Briti muusikaterapeutide ja Ravimuusika Ühingu sümppsioni aastal 1968, kui seal defineeriti muusika viie univeraali mõju inimese kehale. o Bassitoonid rahustavad. Kõrged toonid suurendavad pingeseisundit. o Rütmiline muusika teeb erksaks. Rütmiliselt neutraalne muusika teeb passiivseks. o Harmooniad loovad harmooniat. Dissonants tekitab segadust. o Valu uusika genereerib agressiivsust. Mahe muusika rahustab. o Monotoonsus on ajule rahustav. Varieeruv muusika kipub äratama tähelepanu ja vähendama mõttevabadust. o Vibroakustilise teraapiaga seotult on leitud see, et see: · Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga
annaabi.ee 
