kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil. Seetõttu tulebki vanalinna uurimises kvalitatiivselt uue etapi alguseks lugeda aastat 1972, mil kutselised arheoloogid taas lülitusid vanalinnas tehtavaisse kaevetöödesse. Arheoloogiliselt on õnnestunud läbi uurida Tallinna vanalinnas ligi 10 000 ruutmeetrit. Tegelikult on ala mõnevõrra suurem, sest mitmetel vanalinnas tehtud mullatöödel on õnnestunud ka arheoloogidel kohal
võimalik siis, kui tööjõu kulutused oma eluasemele on madalad või ei kasva sissetulekutega võrreldes kiiremini, mis on saavutatav, kui nõudlus ja pakkumine hoitakse riigi poolse sekkumisega tasakaalus või luuakse pigem pakkumise ülekaal, mis vähendaks ka üüri või rendihindu üüriruumidele. Selline olukord on saavutatav kui riik subsideerib eluaseme pakkujaid, - kattes osaliselt uusehitusega, remondiga, taasväärtustamisega (vähesel määral nt Eestis Kredex) või hooldusega (nt Kredex eluasemete soojustamisel) seotud kulud või toetades kindlate kriteeriumite alusel. Kuigi kõik EL liikmesriikide valitsused tunnistavad üksmeelselt avaliku sektori sekkumise vajalikkust eluasemeturgu elamistingimuste parandamise eesmärgil, on vaatamata sellele 1980-ndatel ja 1990-ndatel aastatel ellu viidud avaliku sektori kulutuste vähendamist taotlevaid reforme
heterogeenne) Föderaalne slum 1. Pruitt–Igoe föderaalne elamuehitusprojekt St.Louis ́is, Missouris, alustati ehitust 1954. 33 korrusmaja (11 korrust, 2762 korterit. Lasti õhku 1970 aastate keskel. 2. Arhitekt Minoru Yamasaki NY kaksitornid) 3. Juba 1960 aastate sai kurikuulsaks kui vaesuse, kriminaalsuse, segregatsiooni näide. Elanikud lahkusid ise, nii et õhkulaskmise (tühjaks tegemise) hetkel oli ¼ korteritest tühjad. 4. Uusehitusega likvideeriti mingi osa slumile iseloomulikke keskkonnaohtusid (elektrilöögi, kukkumise vm pool-lagunenud hoonetele omased ohud) kuid alles jäid sotsiaalsed probleemid 5. Olid olemas võrgustikud (kuid tavalisest väiksemad), teatab naabruskond (kuid mitte n.ö. Standartne, 2/3 perekonnapeadest naised) Deprivatsiooni indeks - Tulu/sissetuleku puudus (ka auto puudus, üürieluase vms) - Tööhõive puudus (ka mitteaktiivsus)