Loodus on see, mille ümber meie tulevik keerleb. Seda on ta teinud kogu inimkonna eksisteerimise ajal ja varemgi veel. 21. Sajandil võtame loodust kui puhtust ja kaasaegsust. Roheline meie linnapildis pälvib suurt tähelepanu ja heakskiitu. Me leiame pidevalt uusi ja ökonoomsemaid viise liiklemiseks: elektriautod, rattaliiklus, võimalikult kättesaadav ühistransport. Kui me vaatleme viimastel aastatel läbi viidud uusarendust, siis on pildil alati loodust: uued ja noored puud, elupuud, põõsad ja puukoor kõigi nende ümber. Kõike seda kokkuvõttes võime loota, et kolmekümne aasta pärast elame väga modernnses ja puhtas Eestis, kus tänavapildis on palju rohelust ja kaasaegsust. Kui lihtne on saavutada looduslähedust, kas ilus tulevik on ikka kõigi huvides ja millest peaks loobuma – seda kõike me veel ei tea. Eesti Vabariigi rahvaarvu väga väikesest kasvust hoolimata on tugevasti
Ehitusmahu kasvu pidurdas 2014. aastal avaliku ja energeetika sektori investeeringute vähenemine, mis kahandas rajatiste ehitust. Eelseisev avaliku sektori investeeringute kasv ja ettevõtete investeeringute järkjärguline suurenemine kergitavad nõudlust ehitusteenuste järele. Elamuehitus suureneb aga majapidamiste reaalsissetulekute paisumise toel. Erinevate kinnisvaraportraalide ning kinnisvarafirmadega tutvudes ei leidnud töö autor ühtegi uusarendust Narva (ega ka Jõhvi) linnas käesoleval hetkel. Samuti ei ole kehtestatud ega alustatud menetlust 2014 aastal ega ka 2015 aastal detailplaneeringuid uute korterelamute ehitamiseks.16 Seega, arvestades küll erinevaid prognoose Eesti kinnisvaraturule, kuid pidades silmas analüüsitava piirkonna korterituru üldist seisukorda ning tendentsi, leidis töö autor, et Narvas ja ka Jõhvis ei ole oodata nõudluse puudumise tõttu uute korterelamute ehitamist lähima 3 aasta jooksul
aastal büroohoonete turg uude kasvuperioodi. Seejuures oli tegemist eelkõige Tallinna kesklinnas või selle lähistel asuvate uute kvaliteetsete büroopindade turu aktiviseerumisega, kus vakantsus jäi uuemate büroohoonete puhul 2-5 protsendi vahemikku. Juba veidi varasemalt oli Ülemistel alustatud mahukat Ülemiste City loomist, kuhu Targa Äri Linna arenduse tõttu hakati koos Soome kogenud koostööpartneritega ca 10 protsenti Tallinna büroopindade turust haaravat uusarendust looma. (Trubetskoi 2011) Madal vakantsuse määr tõstis täiendavat huvi büroohoonete vastu investorite hulgas, mistõttu müüdi hooneid nii enampakkumistel kui ka läbirääkimiste käigus vabal turul juba 6-9 protsendi vahemikku jääva oodatava tootlusega. Tol hetkel oli huvi üksikute büroopindade vastu endiselt pigem passiivne ning müügiks läksid terved büroohooned korraga. Müügihind jäi keskmiselt vahemikku 900 1300 eurot/m2 hoone suletud netopinna kohta. Üksikute
annaabi.ee 
