Noored paljudel juhtudel ei tea isegi nende sõnade tähendust, mida kasutavad. Hariduslikul tasandil oleme jõudnud selleni, et arutlusel on venekeelsed ülikoolikursused ja võimalus venekeelsetele lõpueksamitele. Meile märkamatult on suurriikide keeled hakanud konkureerima ka meie enda emakeelega. Meie keel on osa meie rahva identiteedist ja vene keelel ja inglisekeelel ei ole seal kohta. Kas järgmiseks hakkame andma välja venekeelseid ajalehti? President peab uusaastal kõne ka vene keeles? Eesti Vabariik ja eesti rahvas ei ole nii abitud, et peaksid kasutama võõra riigi emakeelt oma emakeelena. Peame seda vaid meeles pidama ja võibolla aitaks kaasa ka vahest mõne A.H Tammsaare raamatu avamine.
Daodejing oli põlise hiina mõttemaailma üheks kirjeldavaks teoseks. Igaüks leiab sellest mida ta leida soovib. Taoistlikud pühad Hiina uusaasta Hiina kalendri üks tähtsamaid pühasid. See on aeg, mil pered saavad kokku ning lastele ja noortele tehakse heldekäeliselt kingitusi. Tavaliselt pannakse sel ajal maja juurde üles uued paberist köögijumalakujudja kaitsvad amuletid. Selle kombe aluseks oli varem uskumus, et uusaastal külastab perekonda köögijumal ning teavitab Taevast perekonna käitumisest. Selleks, et köögijumal saaks taevasse lennata, tema kuju põletatakse. Enne aga määritakse selle huultele tavaliselt mett., et ta jutustaks Nefriitkeisrile, taeva valitsejale, üksnes head. Uusaastal maalitakse uksele kaks sõdalast, kes peavad kaitsma maja kurjade vaimude eest, samuti asendatakse vana uks uuega ning ukseava kohale kinnitatakse head õnne tagavad lausungid. Draakoni lootsiku püha
Ennustati ka soolateradega. Igaüks poetas oma lusika alla soolateri ning uusaastahommikul vaadati kui need pole sulanud, on see hea õnne märk. Viljasaagi endena on 1. jaanuari nagu teistelgi talviste tähtpäevade päikesepaiste pigem hea kui halva tähendusega. Härmatis märgib head teraviljasaaki, head õnne, inimestele head tervist; sadu (lumi, rahe, vihm) tähendab vilja ikaldumise, inimestele tõbesid ja surma. Võrreldes jõulupühadega on ilmavaatlus vana- ja uusaastal üsna kõrvaliste tähtsusega. Vanast, paganlikust jõulukombestikust kuulub aastavahetuse juurde loomamask ning perest peresse käimine. Nagu jõulupühade aegu, käivad Lääne-Eestis ringi hani, kurg, karu, sokk, Kihnu saarel pooleldi kurge või sokku meenutav tönk. Sokud käivad kõige enam just nääriajal ning seda tänini. Kõige iseloomulikum on soku (või koguni sokukarja) ilmumine koos sokukarjasega, kelle
õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Keelud keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld nimelt ei lubatud lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela. Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel - uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval. Toidud Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. 19. sajandi eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul erilised. Lihavõttemunad Kogu Euroopas tuntud tava, mis tähistab uut elu ja kestvust. Varem oli oluline see,
annaabi.ee 
