JK = (2,1*0,1*1000)/100 = 2,1 mg-ekv/l Karbonaatne ehk mööduvkaredus on tingitud vees lahustuvatest Ca2+ ja Mg2+ vesinikkarbonaatitest. Arvestades, et üldine karedus on mööduva ning jääva kareduse summa, saab mööduva kareduse leida arvutuslikult kahe eelpool määratud kareduse vahest. MK = ÜK JK = 8,4 2,1 = 6,3 mg-ekv/l Andmed nii üldise kui jääva kareduse määramisel Tiitritav lahus (= uurit. vesi) - 100ml Tiitrimislahus (standardlahus) - 0,1 TriloonB lahus Kasutatav indikaator ET 00 Tiitrimisel toimuv muutus värvus muutub vaarikapunasest siniseks LÕPPVASTUS: Vee üldkaredus 8,4mg-ekv/l Vee jäävkaredus 2,1mg-ekv/l Mööduv karbonaatne karedus 6,3mg-ekv/l Pehme 0...1 mg-ekv/l Mõõdukalt pehme 1...2 mg-ekv/l Nõrgalt kare 2...3 mg-ekv/l Mõõdukalt kare 3...4 mg-ekv/l Kare 4..
ne ja üldist.ne ning protseduuri järgi liigit. vaatlused: teadmise otsing teadmiste endi saavut, poliit.d, sõjal.d, sots. järeld.tegem.eksist. seoste a) otsene e visuaalne vaatlus pärast. maj.d ja ärialased eesm.d. alusel.Väärtust mõjut. Juhusl.d oma silmaga regist. vaatlused 3. Teaduslik teave argiprobl- Teadust on võim. faktid, näidete eelist., seoste ning paneb kirja uurit. tulemuse täpsustab probl.ga seot. Rahast.a1)baasrahast. määram. Suvalise mulje alusel, b)dokumendivaatlus, kaudsete küsimusi ja viib nii oluliste (riigieelarvest)2)projektipõhiselt( nähtuste ja seoste tegel. allikatena vaatlused kasut. asjadeni, arusaam sellest ,,milles raha taodeldakse projekti Olemuse lahend.ta jätmine. erinevaid dok.e c)küsitlused ja on küsimus", vabaned alusel)
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust
temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatak lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumis vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) L loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uurit Katseklaas koos anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatu elektrijuhtivuse mõõtmisele. Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist tehakse 30 sekundi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1-minutiste vaheaegadega, kaks-kolm iga 5 m lõpuks 1 tunni järel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. LÕPUKS MÄÄRATAKSE ja jälgida juhtivuse muutust monitori ekraanil graafiliselt või tabelina
Jääktulupõhisel arvestusel rajan. ka paljud: · tootmise org. (tootmisvõimsuste optim. kasut., allhanketööde kasut. jt.), · turunduse (tootearendus ja turgude arendus), · müügialased (hinnakujundus, tulemusüksuste arvestus) otsused. E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. keskendub kulude, tegevusmahu ja ka- sumi vahel. seoste analüüsile. Uurib, kuidas kasum ja kulud muutuvad seoses tegevusmahu muu- duga. Anal. edasi arendades uurit. kasumi muutust seoses muutustega: · muutuvates kuludes, · püsikuludes, · müügihindades, · müügi mahus, · müüdava toodangu struktuuris. Tasakaalupunkt (kasumilävepunkt) näitab tegevuse mahtu, kus müügitulud katavad täpselt kulud. Selles punktis kasumit ei teki, kuid püsi- ja muutuvkulud on kaetud. Tegevusmahu suurenem. sel- lest tasemest toob kaasa kasumi tekkimise. Käibe kasvuga kaasneb ka muutuvkulude mahu kasv. Seepärast on oluline tulude (osakasumi)
annaabi.ee 
