Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga, mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga, emaka ja munasarjade tuberkuloosi põdeva haige kuupuhastusverega, tuberkuloosihaige lehma piimaga jne. Tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena · piiskadena õhus kuni 5 tundija hõljuvad 5 m kaugusele · kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta · raamatulehtedel 3 kuud · tänavatolmus 10 päeva · lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi
silmaavarefleks. · Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed erinevad ärritajad (üks refleks, mitu ärritajat), näiteks süljenõristuse põhjustab nii toidu paiknemine suus (tingimatu refleks) kui lõhn või mõte toidust (tingitud refleks). Tingitud refleksid on seotud õppimise ja kogemusega. Tingitud refleksid kujunevad tingimatute reflekside baasil. Näiteks uuris Pavlov koera sülje- ja maomahlanõristust eriliste uuriste (vastavate juhade väljasopistised kehapinnale) abil: nii täheldas ta koeral lühikese harjutamise järel maomahla nõristust ka üksnes valguse sisselülitamisel. Seesugune tingitud refleks kujunes tingimatu refleksi maomahla nõristumine toidu sattumisel makku ja valguse samaaegse sisselülitamise koosmõjul. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist,
tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35 5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8. Krooniline nahapõletik Lamerakk-kartsinoom võib tekkida haavandite, uuriste ja armide piirkonda. Põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivat rakkude kiirenenud paljunemist. Prognoos 90% juhtudest haiged tervenevad ja suremus on madal. LK võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Sellisel juhul on prognoos halvem. Siirdeid annab sagedamini krooniliste nahakahjustuste (põletusarmid, haavandid) foonil tekkiv LK. Lamerakk kartsinoomi ravi
või käelabadel. 4.2.1 Riskifaktorid (derma.ee 23.02.2009) · Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest; · Naha pigmendi vähesus; · Organismi immunoloogilise seisundi langus; · Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur; · Krooniline nahapõletik- LK võib tekkida haavade, uuriste ja armide piirkonda, põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivate rakkude kiirenenud paljunemist. Lamerakk-kartsinoom kujutab endast ümarat, ovaalset sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks kett, mida on raske eemaldada. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ja kattuda koorikuga. Võib kaasuda lümfisõlmede suurenemine. Võib anda