2)ettevõttevälised andmed(internet, turundusandmete standardallikad, avalikud andmed) 3.Turu-uuringute klassid, meetodid ja liigid. (õpik lk 302-304) Uuringuprotsessi faaside ja töödeldava info mahu ja suunitluse järgi: 1)Sondeerivad uuringud 2)Kirjeldavad uuringud 3)Põhjuslikud uuringud Projekti suuna järgi: 1)Andmekogumisuuring 2)Rakendus-ehk probleemuuringud 3)Baasuuringud Lähtuvalt uuringumeetodist: 1)Kvalitatiivuuringud 2)Kvantitatiivuuringud Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: 1)Ühekordsed uuringud 2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring 3)Sündikaatuuring ehk valmisuuring 4.Valimid: liigid ja iseloomustus. (õpik lk 323-324) 1.Juhuvalimid 1)Lihtne juhuvalim 2)Süstemaatiline valim 3)Kihtjuhuvalim
Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Turunduse seiresüsteem Turundusotsuste tugisüsteem Turundusuuringute süsteem Turundusuuringute olemus: on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest lähtuvalt(sondeerivad, kirjeldavad, põhjuslikud) Projekti suuna järgi(andmekogumis, probleem, baas) Uuringumeetodist(kvalitatiiv,kvantitatiiv) Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5. SIHTTURUNDUS JA POSITSIONEERIMINE
Uurimise suund on antud ja uurijal on vaja määrata andmeallikad ning koguda vajalikud andmed. Rakendus- ehk probleemuuringud – tellija annab uurijale ülevaate probleemi üldisest olemusest ja viimane peab valima uuringusuuna. Sellesse kuulub põhiline hulk turundusuuringuid. Baasuuringud – uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund. Eesmärk on uue informatsiooni saamine. Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Lähtumine uuringumeetodist (üks levinumaid liigitamise viise): Kvalitatiivuuringud – väikese (<30) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaintervjuusid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel nn kirjutuslaua-uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed kui –välised. Intervjuu, projektsioonitehnikad (kaudne küsitlus).
(võimalikult täpne probleemiga seotud muutujate väljaselgitamine), põhjuslikud uuringud (kuidas sõltumatud muutujad on seotud sõltuvate muutujatega). b) Projekti suuna järgi võib turundusuuringuid klassifitseerida järgmiselt: andmekogumisuuring (uurijal on konkreetne ülesanne),, rakendus- ehk probleemuuringu (uurija valib uuringu suuna, nagu turundusuuringud), baasuuringud (uue info saamine). c) Levinumaid turundusuuringute liigitamise viise on lähtumine uuringumeetodist: kvalitatiivuuringud (väikse valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring) ja kvantitatiivuuringud (suure valimiga ning kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid). d) Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel liigitatakse turundusuuringud järgmiselt: ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud (uurimistulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus) ja jätku-uuringud. e) Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: monopoolne uuring
annaabi.ee 
