ega pruugi asuda samal mõistelisel tasemel. Sellests egadusest juhtub, et on raske eristada teineteisest neid termineid, mis osutavad tunnetusteoreetilistele lähtekohtadele, ja neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised. (Laherand 2008: 74) 3 KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS Olles üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne
· Tulemused: teooria / kontseptuaalsel tasandil, teooria-põhine üldistamine (teadmiste ülekantavus) Juhtumiuuringu eelised ja võimalused: · Luua kompleksset ja terviklikku (kontekstiga arvestavat) süvateadmist uuritava juhtumi kohta. · Neid teadmisi saab kasutada ühe spetsiifilise juhtumi mõistmiseks ja ka sarnaste protsesside/nähtuste uurimiseks teistes kontekstides. · Võimaldab paindlikku uuringudisaini, nii akadeemilisemat kui rakenduslikumat lähenemist · Andmete ja meetodite triangulatsioon suurendab reliaablust ja valiidsust. Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga.
tõlgete alusel. Kuna tõlketeadus on arenenud kiiresti ja uurimisteemad on sageli täiesti uudsed ning mõnikord ka materjal väga värske, siis tuleb uurimismeetod uurijal sageli ise välja töötada. Paremal juhul püüab keegi uurimust korrata ning nii saab meetodit täiendada ning teooriat edasi arendada. Metodoloogiliste probleemide üle arutletakse nii üldisemas plaanis kui ka konkreetsete meetodite raames. Nt Şebnem Susam-Sarajeva käsitleb tudengite hulgas väga populaarse uuringudisaini – juhtumi- uuringu – tulemuste üldistatavuse parandamist (Susam-Sarajeva 2009). Mona Baker on suunanud tähelepanu korpusmeetodi hoolikamale kasutamisele, rõhutades esiteks, et uurija rolli ning tema valikute tähtsust ei tohi korpusuurimuses alahinnata, ning et uurimus ei ole põhjendatud vaid korpuse ja arvandmete olemasoluga (Baker 2004). Susanne Göpferich ja Riitta Jääskeläinen analüüsisid oma tõlkimisprotsessi ja tõlkija kompetentsust puudutavas ülevaateartiklis
annaabi.ee 
