"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises.
Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kuninga vend Henrique , teadmishimuline kaupmees , kes sai hüüdnimeks meresõitja . Portugallased võtsid nüüdsest oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse . Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz aafrika lõunatippu , Hea lootuse neemeni ja tegi kindlaks , et sealtkaudu oli ümbet Aafrika mandri edasi sõites võimalik Indiasse jõuda 3)Esimesena purjetas 149teisel aastal üle atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma Christoph Kolumbus
asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj. Christoph Kolumbus(1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse)Vasco da Gama(Indiasse 20.mai 1498), Feraao de Magalhaes-esimene ümbermaailma reis.Bartolomeu Dias(purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus)Amerigo Vespucci(1497-1504 Hispaania teenistuses uurimusretki Ameerikasse, oli esimene eurooplane, kes taipad, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga)Willem Barents(Aastatel 15941597 sooritas ta Põhja-Jäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil. Kirdeväila ta ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed) Enne 15.saj- Marco Polo( 1271-1274 mööda Siiditeed Hiinasse)Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik(jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse).Eestiga seotud Vene kuulsad
Teda peetakse Ungari parimaks heliloojaks. Tema mõlemad vanemad olid tugevalt muusikaga seotud. Tema isa oli asjaarmastajast muusik, kes oli tugevalt kiindunud muusikasse. Põhitöös oli ta aga põllumajanduskooli direktor. Ta mängis klaverit ja tsellot. Heliloojast ema, kes mängis samuti klaverit, töötas õpetajana. Just vanemad olid need, kes andsid pojale musikapisiku, õpetasid teda muusikat armastama ja looma. Huvitus sügavalt folkloorist. Koos Kodàlyga tegid mitmeid uurimusretki küladesse, et saada rohkem teada kodumaa pärimusest. Seejuures oli tema pigem utsitaja ja esiuurija, kes aitas Kodàlyt. Tegi vahet ungari ja mustlasmuusika vahel, kuid sellegipoolest huvitus mõlemast, kuna nad on üksteist tugevalt mõjutanud ja inspireerinud. (The New Grove...1980a: 197) 24 Kui 20. sajandi alguses lagunes valdav klassikaline muusika, kus valdavaks oli duur ja moll
Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus.
annaabi.ee 
