Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti. -Tähistatava ja tähistaja seost nimetab ta külgnevuseks ning see baseerub välisel faktoril. -Seos sarnasusepõhjal on tingitud keele sisemisest faktorist. Morfeem on morfeem siis kui tas on kõige väiksem tähenduslik ühik. SEMINAR WINFRIED NÖTH TOOTJA-TOODE-TARBIJA Brändi uurimine kaubamärgi imidž
Tegeleb tulemusega: kas su kõne saavutab eesmärgi. Lingvistilise strukturalismi ühisjooned 1. vastandatus noorgrammatikutele 2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri 3. keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse põhiülesanne 4. püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui erilist nähtust 5. lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi ja kirjeldusmeetodite otsingud 6. keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi mõiste Jakobson Jakobsoni algseks uurimusalaks on nagu Praha ringile kohane eelkõige foneetika. Fonoloogia arenemine ajas. Erinevalt de Saussure'ist peab tema vajalikuks näha seost foneemide ja tähistaja vahel. Jakobson toob ära kaks aspekti: · Tähistaja ja tähistatava seost nimetab ta külgnevuseks(contiguity) ning see baseerub välisel faktoril. · Seos sarnasuse (similarity) põhjal on tingitud keele
Keele elementide niisugust korrastatust nimetatakse paradigmaatiliseks. Teiselt poolt tuleb väljavalitud keeleühikud selleks, et nad moodustaksid antud keele reeglistikuga kooskõlas ahela, omavahel ühildada spetsiaalsete morfeemide abil, viia kooskõlla süntagmad jne. Niisugust keele korrastatust nimetatakse süntagmaatiliseks. Igasugune keeletekst on korrastatud paradigmaatilist ja süntagmaatilist telge pidi. Roman Jakobson (1896-1982) Jakobsoni algseks uurimusalaks on, nagu Praha ringile kohane, eelkõige foneetika. Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära kaks aspekti: Tähistaja ja tähistatava seost nimetab ta külgnevuseks (contiguity) ning see baseerub välisel faktoril. Seos sarnasuse (similarity) põhjal on tingitud keele sisemisest faktorist. Nendest lähtuvalt võib igas keelelises märgis välja tuua kaks operatsiooni liiki :
annaabi.ee 
