Kvalitatiivne uurimus on põhjalik, süviti minev uurimisviis, kus saab inimestelt täpseid vastuseid ja kuulda nende mõtteid otse ja vahetult uurimisteema kohta. Kvalitatiivseks uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: intervjuud, vaatlused, juhtumiuuringud, kaardistusuuringud (surweys), ajaloolised uuringud ja dokumentide analüüsid (Õunapuu, 2014, 53). Kuna minu uurimustöö teema on lein, surm ja kõik sellega seonduv, siis valin uurimisviisiks intervjuu. Intervjuu sobib kõige paremini nii isikliku ja hella teema puudutamiseks. Saan inimestega vestelda silmast silma, näha nende vahetuid emotsioone ning reguleerida ja juhtida või muuta vestlust, kui näen, et inimesel on mõnest asjast keeruline ja raske vestelda. Kvalitatiivse uurimisviisi tunnused: väiksed valimid, suunavad vaheleiud, mõtete ja tundmuste analüüs. Saab uurida, seletada individuaalseid juhtumeid. (Õunapuu, 2014, 53)
taime- ja loomaliikide hävinemine. Erinevad liigid on muutunud haavatavaks, kuna nende elupaigaks sobivat maad on järjest vähem ja elupaigad on killustunud. Allesjäänud elupaikade vahelist liikumist pidurdavad maastiku läbitavuse vähenemine ja inimtekkelised takistused. Võimalus maastikul liikuda on liikide jaoks aga ellujäämiseks vajalik protsess, mida tuleb erinevatel inimmõjutustega maastikel uurida. Üheks selliseks uurimisviisiks on jägida liigi eluviise ja selle abil modelleerida võimalikud lahendused liigi ellujäämiseks. Kas tänapäeva üha arenevas maailmas saab graafilise analüüsi abil analüüsida ökoloogilisi võrgustikke, maastikke ja elupaiku? Kas selline analüüsimeetod on lahenduseks liikide väljasuremisele või on tarvis leida alternatiivne lahendus liikide elupaikade hävitamisele inimeste poolt? Käesolevas referaadis kasutatakse näidisliigina rohukonna (Rana temoraria) sigimispaiku
20.sajandi alguses olid enamus uurijaid rahvuslikud. 1960 aastal oli peale kasvanud uus põlvkond, kellel olid tekkinud uued ideed. 60ndate perioodil toimus uute ideede kasutuselevõtmine. Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika Jaguneb kaheks uurimisviisiks (etapiks): · Arheoloogilised välitööd (luure inspektsioon, kaevamine) · Kameraaltööd (siseruumides) Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid,
Neid arheolooge iseloomustavad uued ideed ja nad hakkasid vanemast põlvkonnast eemalduda. Arvasid, et on võimalik muististest palju rohkem välja lugeda. Nimetasid ennast uueks arheoloogiaks (teoreetiliseks arheoloogiaks). Hakkas muististe uurimisel kasutama palju loodusteaduslikke meetodeid ja ka täppisteadust. Loodi erinevaid teooriaid. 3. LOENG Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö jaguneb kaheks uurimisviisiks ehk kaheks etapiks. Esimene etapp on välitöö, teine etapp on kameraaltöö (siseruumides tehtav töö). Välitööd võib ka 2ks jagada: 1) Arheoloogiline luure ehk inspektsioon (otsitakse maastikul uusi veel teadmata kinnis ja - irdmuistiseid), arheoloogilised muistised pole ainult vaatamisväärsused, vaid ka uurimismaterjal, muististe arv kahaneb. Arheoloogid suudavad märgata muistiseid maapinnal. Parim aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei
annaabi.ee 
