Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine Uurimismeetodid ning nende teoreetiline/maailmavaateline põhjendus Teadus meetoditest Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum Paradigma (kr – lat k.: muster, näidis) Paradigma on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele Paradigma varustab teadlasi eeldustega, mida nad peavad silmas oma uurimusi planeerides ja läbi viies Ühine vastus ontoloogia ja epistemoloogia küsimustele Kolm maailma käsitlust: 1. Premodernne Universum on muutumata hierarhiline kord: kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel on enam vähem kindel ja vastav koht maailmas ning eesmärk Inimese käitumine on üleüldise universumi loodusliku ja moraalse struktuuri osa. Teadmine põhineb usul: eksisteerib see, mida usutakse eksisteerivat
arusaadavamad kui siis, kui ma tõlkima hakkaksin): A system of broad principles or rules from which specific methods or procedures may be derived to interpret or solve different problems within the scope of a particular discipline. Unlike an algorithm, a methodology is not a formula but a set of practices. Paradigma Paradigma varustab teadlasi eeldustega, mida nad peavad silmas oma uurimusi planeerides ja läbi viies. See on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele. LISAKS: A typical example or pattern of something; a model. A worldview underlying the theories and methodology of a particular scientific subject. Paradigmad põhinevad filosoofilistel maailmavaadetel. Sellest tuleneb omakorda näiteks sotsiaalse tegelikkuse mõistmise viis. *Vahel näib, et igal semiootika suurkujul oleks kui oma paradigma. Andersoni (1990) kolm maailma käsitlust · Premodernne universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk,
Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas asjad peaksid olema: mis on hea, õige, õiglane, ideaalne, väärikas, moraalselt positiivne. Poliitikat võib uurida nii deskriptiivses kui normatiivses võtmes. Poliitikafilosoofia on normatiivne distsipliin; ta püüab kindlaks teha ideaale, norme, reegleid, etalone.