Teadus, moraal ja kvaliteet 1) Uurimisvabaduse põhimõte peaks tasakaalustama teadlaste poolt välja selgitatud (uut) informatsiooni ning (liht)inimeste “reaktsiooni” mingite väidete/uute teadmiste kohta. Selle põhimõtte rakendamisel peaks saama rahuldatud nii inimeste teadmisjanu kui ka inimõiguste mitterikkumine, kuid see eeldab teadlastelt adekvaatseid ja arukaid otsuseid oma uuringute avaldamise (ja tegemine) osas. Kui kogu eelnev jutt kokku võtta, võiksin öelda, et teadlastel on võimalus ja õigus vabalt valida uuringu teemad ja muu, kuid nad peaksid arvestama teemat valides eetikaga ja üldiste moraalinõuetega. 2) Antud küsimus on mitmetahuline ning mul on keeruline mingit kindlat seisukohta võtta. Ühest küljest, kui teadlased oleksid tõesti teadnud, kuidas võivad nende poolt teostatud tuumauuringud tulevikus kahju tekitada, oleks olnud inimlik need uuringud katkestada. Samas olen ma üsna kindel, et k...
SPINOZA ATEISM Spinoza etendas olulist osa uue aja ateismi ja usulise vabameelsuse arengus. Oma arusaamad religioonist ja Vanast Testamendist esitas Spinoza ulatuslikus "Teoloogilis- poliitilises traktaadis". Selles teoses seatakse kaks küsimust: 1. filosoofilise ja teadusliku uurimise vabaduse lubamist riigis, 2. Vana Testamendi tekstide iseloomu ja päritolu küsimus. Esimeses küsimuses väitis Spinoza, et usk peab jätma teadlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Teoloogial ja filosoofial pole tema arvates midagi ühist. Religiooni eesmärgiks on anda inimestele õpetusi, kuidas moraalselt elada ja käituda. Seepärast ei saa mingid teaduse ja filosoofia resultaadid olla vastuolus religiooniga. Nad ei saa ka olla ohtlikud religioossele vagadusele ja ühiskonna kõlblusele. Vastupidi, tõeline moraal ja ühiskondlik kord on ohustatud just seal, kus religioon ja riik mõttevabadust piiravad.
Eetikaõpetus: "naturaliseerib" eetika eetiline naturalism oli antihistoristlik, mehhanistlik, abstraktne psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsalt algele: mõistusele kirgedele tunnetusõpetus: tunnetusteooria on materialistlik ja ratsionalistlik madalaim aste põhineb kujutlusvõimel kõrgem aste põhineb mõistusel kõige kõrgem aste on teadmus ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks ateism: usk peab jätma tedlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Väitis et piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik Poliitilised seisukohad: Võtab omaks Hobbesi teooria Oli arvamusel et võim ei saa olla kõlbeline, inimesi tuleks juhtida nii et nad arvaks et elavad oma mõistuse ja vaba tahte järgi. FRIEDRICH NIETZSCHE 15 okt 1844 1900 suri süüfilisse sündis kirikuõpetaja pojana. 1870 nimetatai ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks.
annaabi.ee 
